Tähesära

38.

Rosanne oli närvis. Mitte selle pärast, et ta seekord kaotas linnapeavalimised, ja mitte ka selle pärast, et selle võitis Will, kes oli naise ära võlunud vaid selleks, et seda kohta saada. Ei... Ta oli närvis, sest ta polnud viimased paar nädalat korralikult maganud, söönud, ja kõik asjata. Rääkimata, et tema abikaasa oli väärika poliitikaameti maha pannud ja nüüd aedade ja põldude vahel madistas.

Naine ohkas ja masseeris sõrmedega meelekohti. Mis šarm ja elegants on rohelistes poristes kummikutes! Kus on mees, kes teda õhtusöögilauas kaunis peente sõnadega võrgutas? Kus on romantika ja... kord.

Naine oli närvis, sest seekord ta ei teadnud, mida edasi teha. Ta karjäär polnud läbi, ta saanuks veel suuri asju korda saata, kuid pärast kuid 16 aastat Cameroni linnapeana ei olnud tal tahtmistki muud teha. Terve ta elu oli sellele pühendatud ja nüüd, kui see on läbi, seisis ta silmitsi tõsiasjaga, et see oli ka kõik, mis ta teinud on.

Kuid Alinaga pidi paremini minema. Tema tulevik peab olema mitmekülgsem, selleks on vaja võimalusi, haridust. Tüdruk oli ema silmis muidugi kõigest laps, kogemusteta, ning tema meelest ei tohiks olla Alinal õigust ülikool tagasi lükata, kuigi tüdruk küsis vaid üht vaba aastat. See oli temast lausa häbematu! Vastutasuks lubas Alina küll jätkata psühholoogilise nõustamise saamist, ent see nörritas Rosannet ja valmistas talle pettumust. Tema meelest avaldas Tony talle halba mõju.

Alina astus magamistuppa, et ema lohutada, kuid voodile istunud, noris Rosanne pahuralt: "Miks sa siin oled? Tulid minuga vaikima?"

"Mis ma sinuga räägin, kui sa ei kuula?"

"Jah, sest mina olen kõiges süüdi. Ma olen sulle andnud kõik, mis vaja, aga ikka olen halb ema."

"Ma ju ei öelnud seda..."

"Mida sa teed praegu?" Rosanne vajutas teleka kinni. "Mida sa tahad? Näitad siin, et sa polegi väärakas, tuled minuga rääkima ainult selleks, et mind mõnitada."

Alina ei saanud aru. Ta tuli ju ema lihtsalt lohutama, mida ta valesti tegi? Vale ajastus. Tal kadus igasugune isu katsuda Rosannega suhelda, aga ta ei tahtnud ka vihastuda. Ütles: "Vabandust, et sind pahandasin. Kas ma teen sulle midagi süüa? Või ehk magad natuke?"

Rosanne ei vastanud. Tüdruk otsustas lahkuda, et nende vahel tüli ei tekiks. Rosanne meel oli aga must kui pigiplekk, ja kui Alina oli väljumas, lausus ta: "Sa ei lähe praegu ära, meil on jutt pooleli." Tütarlaps ohkas ning jäi seljaga magamistoa ukse vastu toetama.

"Miks sa mind vihkad?"

"Ma ei vihka sind. Ma ei vihka kedagi."

"Miks sa mulle kogu aeg vastu vaidled?" tõreles Rosanne. "Tony Jones teeb sulle mingit ajupesu, enne oli kõik korras."

"Korras?" Alina turtsatas. "Korras... Iga öö nutmine aasta aega järjest on korras? Miks sa üldse Jonesi sisse tood, kuidas see temaga seotud on? Mida tema sulle teinud on?" Rosanne sai ise ka aru, et ta on Tony peale armukade. Miks tema Alinaga nii hästi läbi saab ja tüdrukut niimoodi mõjutab?

Muidugi ei jäänud talle märkamata ka tütre depressiivne kommentaar. Seekord päris naine tasaselt: "Mis siis juhtus?"

"Sa tead, et Mary suri ja Rachel ja Matt kolisid. Ma jäin nii üksi."

"Mis mõttes?"

"Teid ei olnud kunagi minu jaoks olemas," sõnas Alina. Ilma valuta. Ta õppis, kuidas üksi õnne tunda, ta tundis, et selles maailma on ilus olla. Nüüd oli tema elus keegi nii eriline, et ta võis julgelt mõelda, et edasi läheb ainult paremaks.

Rosannet salvasid Alina sõnad aga tavapäratult palju, ning mõstagi ei meeldinud see talle sugugi. Temas tärganud ebameeldivad tunded tekitasid suurt ebamugavust ja... valu. See pani ta probleemi tõrjuma. "Mis jutt see on?" pahandas ta, "miks sa räägid minuga, kui sa midagi tarka ei ütle? Ma räägin, see mees ajab su pea kärbseid täis!"

Alina astus magamistoast välja ja tegeles oma asjadega edasi, kuid üks oli talle selge: tema ja ema vahel ei saa kunagi kõik korda.

Ülejäänud päeva oli Alina meel pisut nukker, aga see oli juba teada-tuntud, et ta oli enda perest justkui saja mere kaugusel. Nagu nemad oleksid elanud mõnel muul planeedil. Siis viskas ta voodis pikali ja kuulas telefonist oma lemmikmuusikat, mis meenutasid talle suve, seda armastust, mida ta tunneb, ning kuidagi juhtus, et iga laul räägiks justkui Tonyst. Siis läksid halvad mõtted ära.

Meloodia ta telefonis lõppes järsult kellegi nõudva helistamise tõttu. See oli Rachel. Alina võttis kõne ärevalt vastu ning uuris, mis lahti on.

"Alina!" hüüdis tütarlaps teisel pool toru närviliselt. "Kas sa nägid juba seda artiklit?!"

"Mis artiklit? Mis toimub?"

"Loe RL-24."

Tüdruk lõpetas kõne ja tõmbas endale kärmelt läpaka sülle. Ta avas linna kuulsaima kõmuajakirja lehe, kus oli juba esile toodud Rose K. Rosenbelli värskelt ilmunud artikkel. Artikkel pildiga, millel Alina Tony käte vahel mehele musi tegi. Neiu silmad käisid südame kloppides üle kirjapandud ridade:

"Linnapea tütre Alina Walkeri ja tema psühholoogi Tony M. Jonesi vahelised armusädemed lõõmavad avalikult!

Alina Walker (18) ja Tony Jones (26) leiti kolmapäeva pärastlõunal miilustamas Uus-Cameroni haigla ees. Kas nii noore neiuga on ikka sobilik koos olla?

Lisaks sellele on ka vihjatud, et Miss Walker on Jones'i patsient, mis viitaks USA Arstide Liidu seaduste räigele rikkumisele. Ootame veel tagasisidet VD Psühholoogia Agentuurilt, kus Jones töötab, ent seni pole selle asutuse direktor, Veronica Daft meile vastanud.

Milline on lugeja arvamus?"