Tähesära

17.

"Põrumine on lihtsalt võimalus uuesti alustada, seekord itelligentsemalt."

-Henry Ford

***

"Kuidas läheb siis?" küsis Peter, olles enda hommikukohvist paraja sõõmu võtnud.

Tony tegi mõtliku näo, vaatas mehele otsa ning sõnas: "Tead, ma isegi ei tea. Ma kohe üldse ei meeldi talle."

Tal oli ka tõesti kahju. Algul läks kõik nii hästi. Lõpuks oli Tony leidnud tüdruku, keda oleks tore teinekord kohvile kutsuda ent kõik võttis teistsuguse pöörde. Alina nägu mõistes, et Tony tema psühholoog on, ütles juba piisavalt; see ei meeldinud neiule põrmugi.

"Ära sa parem seda kihva keera," rääkis kolleeg elutargalt, "jutt käib ikkagi linnapea tütrest."

"Jah, muidugi," vastas noormees mõtliku naeratusega.

Peter sõitis tooliga enda kapi poole, tõmbas sahtlist välja hunniku pabereid ning krimpsutas hetkeks nina, tõmmates sellega tähelepanu enda hallile vuntsile. "Noh, see selleks, eks ole, aga sinu enda pärast. Sul on vaja seda tööd."

"Jah, ma saan aru, aga ma annangi endast alati parima... Mis siis, kui ma järjekordselt... noh... metsa keeran?"

"Ei, ei," raputas Peter vanamehelikult pead. "Vot selline mees nagu Tony Jones naljalt metsa ei keera."

Aga keeran ju, mõtles Tony ent ei hakanud seal kohal suud lahti tegema. Ta vaatas kella arvutiekraanil, mis näitas kahjuks alles kümmet hommikul. Ta oli varem vigu teinud, suuri, ning need tuli heaks teha. Näis nagu kõik arvasid teisiti, aga tema karkäär polnud enam suurimas hiilguses. Oli Tonyl nüüd halb õnn, halb algus, või nagu tema ütleb; keeraski metsa, selles oligi küsimus.

Peter tuletas veel meelde: "Pea lihtsalt meeles. Sa ei taha, et Katy pingutused ja raha raissu läheksid, ega ju?"

"Noh, muidugi mitte."

Pigem ei tahtnud Tony, et tema pingutused ja anne raisku läheksid. Tõsi ta kindlasti ka on, et ema oli tema karjääri palju panustanud, aga sellest mõtlemine ei aidanud antud juhul põrmugi. Ta pidi keskenduma.

"Tähtis on jälle meeles pidada, et ta ei ole lihtsalt su karjääri võti. Ta on inimhing, su sõber, kes väärib õnne ja rahu."

"Kõik käituvad nagu ma ainult enda peale mõtlekski, aga mõtle nüüd hetkeks, miks ma üldse siia tööle tulin."

Peteri nägu oli kohkunud. "Ma pole pikka aega näinud, et sina endast välja läheksid."

"Tõsi," tõdes noormees väsinult naeratades, misjärel ta püsti tõusis. "Mulle kuluks praegu üks kohv ära. Väsinud."

"Ja mina arvasin, et sa oled hommikuinimene."

"Novot." Tony pani endale pintsaku selga ning haaras toolilt enda portfelli. "Viimasel ajal toimubki kummalisi asju."

***

Ajaks, mil mees lõpuks kohale jõudis, hakkas juba kergelt hämarduma. Enne, kui ta uksekellagi jõudis helistada, avas Alina talle ukse. Tütarlaps naeratas talle ning lasi Tonyl edasi tulla. Tundus, et nad olid kahekesi.

Aeglaselt järgnes mees Alinale kööki, kus tüdruk võttis kätte kandiku, hoidis üht suuremat küpsist enda hammaste vahel ning juba tuhises ta välja. Nad seadsid end taas terrassil sisse.

Naeratades ulatas neiu Tonyle tassi teed, misjärel võttis ta ampsu enda küpsisest. Tony polnud ise just kõige suurem teejooja, aga tal polnud selle vastu ka palju, sest Alina omakorda ei olnud just suuur kohvijooja. Seekord oli mehel aga hea meel, et teda soojalt oli vastu võetud, sest asjad ei suju kohe üldse, kui nad teineteisele ei meeldi.

Alina oli samuti arvamusel, et niimoodi oli kena nende õhtut alustada. Isegi, kui see võis tunduda liiga palju, siis Tony pidi teda ikkagi tundma õppima ja selline Alina oligi.

Mõne aja möödudes lausus noormees: "Ma ausalt öeldes ei teagi täpselt, mida ma sinuga tegema peaksin. Me võime arvamismängu mängida." Ta naeratas. "Las ma arvan... Sul on olnud täna hea päev, eks?"

Alina naeratas paratamatult. Ta pidi tõdema, et peaaegu iga päev on hea päev, seega jah.

"Olgu nii, ma näen seda," vastas Tony rõõmsalt. "Siis... Sa ei teinud täna midagi väga erilist, aga sul oli lihtsalt lõbus, eks? Sul on selline nägu lihtsalt."

Jällegi tõsi. Aga oli Alinat tõesti nii lihtne läbi lugeda, sellest ei saanud tütarlaps isegi aru. Vastus on see, et ei ole, aga Tony oli keegi, kellel ta laskis end lugeda.

"Täna oli siis üsna tavaline päev, aga tundub, et sul on tore olnud, mis on hea."

Alina meelest oli armas, et Tony ei hakanud midagi väga sügavat lahkama, vaid tundis lihtsalt selle vastu huvi, kuidas tema päev oli läinud. Ta tundus tegelikult väga kena ja sümpaatne noormees. Kahju ainult, et nende rollid sellised olid.

Alina tahtis veel pikka aega üleval olla, kuigi kell oli juba päris palju. Tal polnud aga südant Tonyt nii kaua piinata ja üleval hoida. Kuidas aga viisakalt märku anda, et ta võib koju minna, kui tal soovi on? Ei saanud ju lihtsalt ust näidata. Oli näha, et Tony hakkas väsima.

Mõne aja pärast laususki mees: "Kui sa tahad magama minna või midagi, siis ma lähen ära. Ma ei taha sind ikkagi segada. Lihtsalt veedame natuke aega koos, et ma saaksin sind tundma õppida, ei pea hakkama kohe elu mõtet arutama."

Aga Alina ei tahtnud magama jääda. Samas see tundma õppimise osa kõlas kuidagi hästi. Vähemalt keegi viitsis, kuigi see oli kõigest Tony töö.

Mõne aja möödudes said küpsised vaikuses söödud, misjärel Alina kõik tuppa viis ning nõud kraanikaussi asetas. Hetkeks silmas ta veel teda jälgivat noormeest ning jalutas seejärel ülemise korruse rõdule. Tony jäi teda üpriski hämmeldunult vaatama, kui Alina asjateadlikult rõduäärele ronis, kust edasi ronis redeli peale ja jõudis katusele. Sinna jõudes pistis ta enda pea üle katuseääre ning naeratas endiselt rõdul seisvale Tonyle.

Mees ise naeratas pead raputades ja lausus: "Kas sa ootad nüüd, et ma sulle järele turniksid või tahad mind maha raputada?"

Alina jälgis teda elava ilmega, kui ta muiates huulde hammustas.

Tony kehitas õlgu: "Siis ma pean tulema. Aga enne ma pean märkima: mitte kordagi pole ma enda ametis pidanud kellegi pärast katusele ronima." Kuid mõne inimese pärast võiks ronida ka üle mägede.

Imelise kergusega jõudis noormees Alina juurde nagu ka tema turniks igapäevaselt katuseäärtel. Olles tütarlapse kõrvale jõudnud, ei osanudki ta enam arvata, mis edasi hakkaks saama. Nad toetasid enda seljad vastu korstent, mis neid öö jaheduse eest kaitses.

Alinal oli natuke kurb meel, et tähti väljas ei olnud, sest suvi tegi ka kõik ööd valgeks. Ta otsustas silmad sulgeda ning paratamatult pidi ta tõdema, et naudib värske õhu ja Tony lõhna tasakaalustatud segu.

Tony otsustas ise Alinat lihtsalt järgida, mistõttu otsustas temagi silmad sulgeda. Aga olles hommikuinimene nagu ta oli, oli temal juba ammu uneaeg ning tahtmatult jäi ta peaaegu kohe magama. Alina märkas seda mõne aja möödudes ning juureldes, mida Tonyga ette võtta uinus temagi.

___

Noh, mis värk Tonyga on? Ja ise ei ole rääkinudki omavahel, juba magavad koos. See ikka ei lähe.