Road trip/eesti k.

14// Heleene

"Mida kuradit me täna siis teeme?"ütlesin ma. Terve päev oli sadanud vihma ja välku löönud, mida ma kõige rohkem vihkasin.

"Küll me midagi välja mõtleme. Mulle just meeldiks praegu väljas jalutada ja kusagilt välku vaadata. Välk ei ole üldse meie ligidal ka nii et ma võiks vabalt."ütles Liisa. Raputasin selle peale pead.

"Sa oled hull. Ma jään parem siia."

"Ise tead. Mina võtan oma kaamera kaasa, äkki ma saan paar head välgupilti."

"Kui sind mõne aja pärast tagasi pole, siis ma arvan, et sa said välguga pihta."

"Jajah."

Kuulsin, kuidas tüdruk oma kaamerat otsis ja mina mõtlesin samal ajal, et ta on ikka hull. Ma vihkasin välku, mulle pole kunagi meeldinud välk ega tormid. Liisale just meeldis välk ja tihti on tüdruk sellel ajal õuesgi.

"Ma lähen natukeseks välja."

Peale Liisa väljumist jäi hotellis liiga vaikseks. Panin omale telefonist muusika mängima ja otsisin külmkapist omale ühe siidri. See oli küll Liisa ostetud siider, kuid mind ei huvitanud.

Hakkasin just siidrit avama, kui ma kuulsin koputust uksele. Panin telefonist muusika kinni ja ust avades lootsin, et Liisa otsustas ikka tagasi tulla, kuid uksel seisis hoopis Frank, kes oli pealegi läbimärg.

"Mis sinuga juhtus?"küsisin muiates.

"Ära muiga siin midagi. Lase mind nüüd sisse. Ma seletan kohe."

Lasin poisi sisse, kes kohe vannitoa poole tormas. Ta võttis varnast rippuva rätiku, mis osutus minu omaks ja haknas end kuivatama.

"Oota nüüd, pea hoogu. Kus sa olid üldse?"

"Ma tahtsin siin lähedal asuvas toidupoes käia. Meil oli söök otsas. Mõtlesin, et käin jooksuga ära, aga näed. Siin ma olen ja pealegi sinu tuba oli lähemal."

Naersin. "Sa oled ikka tola."

"Aitäh, Heleene."ütles ta, muiates vaikselt.

Kui ta oli end enam-vähem ära kuivatanud, istusime koos kööki laua taha.

"Kas sa tagasi ei peaks minema?"küsisin ma. Tegelikult ma ei tahtnud, et ta lahkuks. Tahtsin, et ta jääks võimalikult kauaks minuga.

"Peaksin. Aga miks ma ei võiks sinuga jääda?"

Kas see tähendas, et ta tahab minuga olla? Noogutasin poisile.

"Kuule, sa siidrit tahad?"küsisin.

"No ühe ju võib."

Võtsin külmkapist veel ühe siidri ja avasin meie mõlema siidrid. Võtsin ühe lonksu siidrit, samal ajal poisile otsa vaadates.

"Kus Liisa on üldse?"uuris ta.

"See hull läks õue välku pildistama. Pärast tagasi tulles on ta sama läbimärg nagu sina."

"Ja miks sina ei läinud?"

"Ma vihkan välku. Ja tormi ka."

"Miks?"

"See on ju õudne ju, Frank. Sina siis ei vihka?"

Frank raputas pead. "Ei."

"Sa oled imelik."ütlesin ma selle peale. Läksin ja istusin diivanile. Võpatasin, kui järsku kõva pauk käis.

Frank istus mu kõrvale. Ta pani oma käe minu käele. Ma ei öelnud midagi, võtsin hoopis suure sõõmu siidrit.

"Tead, mul on ikka meeles, kuidas sa ennast täis jõid."lausus Frank äkitselt.

"Oh, ära tuleta meelde."

Frank naeris. Müksasin teda õrnalt.

"See pole naljakas."

"Okei, ei ole."

Jäime üksteisele pikalt silma vaatama,  tema käsi oli ikka minu oma peal. Me ei saanud arugi, kui mingil hetkel Liisa tuppa astus.

"Mis siin toimub?"

Liisa hääle peale hakkasime ennast liigutama. Frank võttis ühe lonksu oma siidrist ja andis selle siis mulle tagasi.

"Aitäh sulle."lausus ta ja läks siis toast minema.

"Mis siin just toimus?"küsis Liisa muiates.