Road trip/eesti k.

13// Liisa

Mõtlesin küsimuste peale, mida Frank mulle päeval esitas. Praegu oli öö, ning ma ei saanud und. Ma nagu lihtsalt oleksin pidanud mõtlema. Mõtlema ei millestki.

Ajapikku on minus plahvatanud nii palju erinevaid tundeid, millest ma aru ei saa. Need tunded on kahtlased minu jaoks ning ma ei saa neist aru. Kui ma Ethanit armastan, siis mille kuradi pärast mu sees sellised tunded on?

"Liisa?"kostus Heleene unine hääl,"miks sa ei maga?"

"Ma mõtlen,"pomisesin.

"Millest sa nüüd mõtled. Ethanist? Karlist?"tõusis ta ka istuli.

"Ma ausalt.. ma ei tea,"ohkasin,"mu sees on mingid kahtlased tunded, millest ma aru ei saa. Kui ma Ethanit armastan siis miks mu sees on sellised-"

"Liisa, sa oled armunud,"lausus tüdruk,"aga mitte Ethanisse,"

"Ma armastan Ethanit,"vaidlesin vastu.

"Sa valetad,"pomises ta,"Karl meeldib sulle. Tunnista,"

"Ma ei saa tunnistada sellist asja,"laususin.

See oli vale. Kõik oli vale.

"Kellele sa valetad?"küsis ta ohates,"sa valetad hetkel mulle vähem, kui iseendale."

Ma ei vastanud. Asjad olid juba niigi kahtlased.

"Okei, võta aega. Mõtle ja saa aru mida sa tunned ning siis ütle,"lausus ta,"su elus on võib-olla aeg uus pööre teha,"

Ma väga kahtlen selles. Ma pole kunagi midagi sellist tundnud ning ma kardan, et ma ei saagi endast enam aru. Aga kui ma ei saagi, siis kes saab?

"Proovi nüüd magada,"lausus Heleene,"hommik on õhtust targem,"

.....

"Ma tahan ennast täna korralikult täis juua, kõik ära unustada kasvõi hetkeks,"laususin Heleenele,"äkki ma siis mälu tagasi saamisega saan aru, mida ma tahan,"

"Ma tean mida sa tahad,"turtsatas ta,"sa tahad Karli,"

"Käi sa ka perse,"naersin,"ma ei taha teda,"

"Ära ole selles nii kindel,"lausus ta,"kui lõpuks pauk ära käib ja sa siiski tahad, võib kõik pekki minna, kui sa seda praegu sajaga eitad,"

"Ma ju tean, mida ma tahan,"

"Pool minutit tagasi umbes ei teadnud sa küll midagi,"

"Ma olin siis noor ja loll,"naersin.

"Oh sind küll,"