Road trip/eesti k.

4//Liisa

"Hei, Ethan!"hüüatasin rõõmust ning naeratasin. Millegi pärast suudab Ethan mind alati naeratama panna. Tal on selline vägi.

"Hei, pisike,"lausus ta,"kuidas sul läheb? On kõik hästi? Mingi värdjas tüütanud pole?"

"Ei,"naersin,"kõik on kõige paremas korras. See vesi on siin nii soe ja mõnus, see hotell on minu meelest väga armas ja hubane, ja oeh.. Ma ei taha väsinud olla, sest terve päev on veel ees, aga mul on selline tunne, nagu ma oleks juba olnud üleval 100 aastat,"

"Proovi mitte magama jääda, kui terve päev veel ees on. Äkki juhtub midagi põnevat ja sind tundes ei taha sa selliseid asju maha magada,"lausus Ethan,"ma loodan, et ma näen sind juba varsti. Igatsus järjest suureneb,"

"Aww, beebike,"naersin,"aga okei, ma pean minema.. Räägime hiljem,"

"Armastan sind,"ta ohkas.

"Ma sind ka,"

Vajutasin kõne kinni. Läksin toast välja, otsisin Heleenet. Ta kadus üks hetk ära. Jooksin mööda koridori õue ning läksin randa, mis polnud hotellist kaugel. Päike paistis mulle täpselt peale, ning ma naeratasin, kui Heleenet kaugemal nägin. Ta oli rätikul pikali ja luges raamatut.

"Heleene!"hüüdsin, ning sain ta tähelepanu.

"Kus sa olid nii kaua?"pani ta raamatu vahele järjehoidja ka tõusis istuli.

"Ma rääkisin Ethaniga,"laususin naeratades. Juba ta nimi tekitab mu suule naeratuse.

"On teil kõik hästi ikka?"küsis Heleene kulm üleval,"paremini, kui ennem?"

"Jah, meil on kõik hästi. Tänan küsimast,"laususin,"ta ütles, et ta igatseb mind väga. Ma igatsen teda ka, aga..."

"Mis aga?"

"Kes viimasena vette jõuab on mädamuna!"hüüatasin ja jooksin naerdes vee poole, kuuldes Heleenet omale järgi jooksmas.

Ühel hetkel ma koperdasin ja lendasin kiljatades vette pikali. Tulin kiirelt püsti kuuldes, kuidas Heleene naerab.

"Sa kukkusid nii naljakalt pikali,"naeris ta.

Nägin, et kahe kuti pilgud olid meil.

See võis tõesti päris naljakas kukkumine olla.
________________________________

kuidas teile mu osad siiani tundunud on? :)