Pea mind meeles, meelespea [Lucsya Lood 1] ✅

[5]20. juuni

"Te peate kindlasti võtma vihmajoped ka. Teil olid ju kollased vihmajoped kuskil." Larissa aitas meil pakkida asju, et saaksime minna filmilaagrisse. Tavaliselt pole laagrid väga minu teema, sest kui käisin ujumislaagris siis seal olid esiteks kõik minust vanemad ja poole pikemad ning teiseks oli seal päris karm see, et hommikul vara ärkasid kell kuus ja siis pidid viie minutiga voodi tegema, hambad pesema, ujumisriided selga panema ja järveni kappama. Ujuma järves ringi ja siis tagasi jooksma, et hommikusöögile jõuda. Pärast seda läksid kõik jälle järve äärde ja pidid ümber järve jooksma nii, et teed samal ajal harjutusi. 

Usun, et nii mõnedki teenisid sealt endale lihased välja, sest õhtul ei puudunud jalgpall, poks ega ka niisama jooks.

"Siis vist on pakitud," tõmbas Larissa meie mõlema kotil suu kinni ning viis need autole.

"See saab nii lahe olema!" hüüdis Lucy täiest kõrist, kui õue jõudsime.

Ta on filmilaagrit oodanud juba ammu. Panime end kirja juba kooli viimastel nädalatel. Järgmisel kooliaastal läheme juba teise klassi ja mul on nii uhke tunne selle üle. Ma pole enam kõige väiksem. Vähemalt mitte kõige noorem. Okey. Tegelikult oleme Lucyga kahekesi klassis peaagu kõige vanemad. Ainult üks tüdruk on meist veel umbes kuu aega vanem.

Larissa ütles, et sel suvel on tal meile palju varuks.

Laagris oli palju lapsi. Enamus olid õnneks minu vanused. Esimene päev oli sisse seadmiseks, aga teisel hakkas töö pihta. Meile jagati igale ühele tekstid, mis pidime pähe õppima. Kuna oleme nii sarnased siis mängisime ka filmis kaksikuid.

Lucy sai peaaegu kõige tähtsama rolli. Film oli lahedates kostüümides üsna vanaaegne.

---

Lucsya: Mul nende peatükkidega mingi jama. Siia lõppu lisan lisan selle loo lõpu, kui selle üles leian kuskilt.