Pea mind meeles, meelespea [Lucsya Lood 1] ✅

[20]31. oktoober

  Eestis väga halloweeni ei tähistata, sest ütleme nii, et Eestis on halloweeni asemel hoopis mardipäev. Halloweeni tähistatakse rohkem Ameerikas, kus lapsed panevad endale maskid pähe ja kolli riided selga ning käivad ukselt uksele võõraste inimeste käest küsimas komm või pomm ning siis jagavad inimesed kommi.
Meie oleme iga aasta Halloweeni tähistanud välja arvatud jah nüüd see eelmine aasta, aga see aasta kavatseme tähistada ning meie juurde tulevad sõbrad ja sugulased ning teeme lõket ja grilli.
Halloweenil me harilikult kostüüme ei kanna, aga hirmutame üksteist küll. Nii oli ka see halloween. Me peitsime end puude taha ja luurasime täiskasvanuid. Ning tegime võistluse, kes saab märkamatult liikuda neile kõige lähemale, kuid peidukaid õues oli üpris vähe.
Lõpuks olin ikka mina see, keda kõige esimesena märgati, sest jooksin just ühest põõsast teise, kui Floora hüüdis: „Luc, ole nii kena ja too toast kolm taldrikut juurde." No tore, aga õnneks kui õue jõudsin andis Vanaisa Haarald mulle kolm väikest šokolaadi tahvlit ja sosistas kõrva: „Vii oma nähtamatutele nõidadele ka." Jah. Vanaisa oli märganud meid ringi luuramas ja enam ma polnud nii solvunud, et mind esimesena mainiti, sest tegelikult nägid kõik meid, kui me luurasime.
Viisin šokolaadid põõsasse, kus istusid Willem ja Lucy ning itsitasid.
Kaua ei jaksanud enam luurata, sest vanaisa oli saanud grillliha valmis ja lükkas kahvliga varda otsast liha taldrikutele, kus pealt kadusid lihatükid nagu vesi kerisele.
Willem tunnistas, et see on ta elu kõige vingel halloween, sest kunagi varem ta pole sedasi sugulastega üldse halloweeni pidanudki. Mängib üksi oma toas kollidega ning kujutab ette Ameerikat, kus lapsed jooksevad ja kommi küsivad.
Täiesti uskumatul kombel võis Willem meie juurde ööseks jääda. Sättisime tema madratsi minu ja Lucy voodi ette maha ning otse kohe tiris ka Lucy enda voodist madratsi alla, sest tahtis meiega juttu ajada.
Poole ööni rääkisime lugusid ja muljeid. Näiteks mina ei teadnudki, et Lucy on korvpallilaagris Rootsis käinud. Ta jutustas, kui lahe oli seal, kui nad võtsid hambapasta tuubid ja panid ukse lingi külge ka, et kui üks tüdruk vetsust tagasi tuleb siis saab hambapastaga üle kallatud, aga uksest astus sisse hoopis treener ning kõik pritsisid ta hambapastaga üle. Oi seda pahandust, mis pärast oli. Esiteks pidid nad kõik ära koristama, mida nad nagunii oleks pidanud tegema ja teiseks pidid järgmine päev topelt ümber järve jooksma.