Pea mind meeles, meelespea [Lucsya Lood 1] ✅

[6]29. juuni

    Larissa kiirustas raamatukokku, kuna laupäeviti pannakse raamatukogu varem kinni. Floora alles magas ning meie Lucyga hakksime mängima nukkudega. Meie toa ukse kõrval on suur puidust riidekapp, kuhu alati alumistele riiulitele ehitame nukumaja. Kuna Lucy on minust pikem saab tema alati ülemised riiulid ja mina alumised, kuigi ulataksin ka kõrgemal mängima. Mulle sobib alumine riiul, sest selles mängimiseks ei pea pool seistes mängima vaid võid rahulikult kõhuli põrandal lesida.
Õige pea tüdinesime nukumängust ja hakkasime üksteisele patsi punuma. Lucyl on natuke lühemad juuksed, kui mul. Ta kannab neid harilikult kahes patsis külgede peal. Mina kannan oma juukseid tavaliselt lahti või hobusesabas.
Kiskusin Lucy kaks ära vajunud patsi lahti ja punusin talle üle pea kalasaba. See võttis päris kaua aega ning pärast ei viitsinud ma enam istuda, et Lucy mulle saaks ka patsi teha. Leidsime hoopis parema mängu, kui lükkasime narivoodi keset tuba ja viskasime üle selle tohutu suure teki. Tegime onni ja vedasime sinna porgandeid ning kujutlesime, et oleme jänesed.
Floora astus uksest sisse ja karjatas: „ Mis siin toimub!?" Jäime Lucy'ga hiirvaikselt istuma, kuni lõpuks Lucy pistis teki vahelt pea välja. Floora seisis uksel ja tundus üsna pahane ja küsis uuesti ja seekord vaiksemalt: „Mida te siin teinud olete?" Lucy oli veidi hirmunud ja ütles: „Me mängime jäneseid ja see on meie koobas." Tädi Floora seepeale kostis: „Aga sellises toas. Pärast ära ka koristate? Nukud, juukselõksud ja harjad mööda tuba laiali riided kapist." Nüüd pistsin ka mina oma pea välja. Tõepoolest. Meie tuba oli täiesti märkamatult ja mängu hoos läinud nii nii sassis. Kogu põrand oli asju täis.
„Oh ei. Larissa ei tohi seda näha!" hüüdsin sosinal Lucyle, kes juba riideid kappi surus. Mina hakkasin nukke kasti toppima.
Larissa jõudis just õigel ajal. Kõik oli jälle korras. Välja arvatud kortsu visatud riided, paljad kammimata juustega nukud ja suur kokku surutud tekk voodi all.
No jah. Õnneks Floora meie „võikesest" segadusest jutu ei teinud.