Kelsie vaatenurk
Ma ärkasin hommikul üles kuid Louist ei olnud mu kõrval. Ma mõtlesin et läheks alla vaatama. Ma läksin trepist alla kuid kedagi ei olnud seal. Ma läksin siis kööki ja nägin seal laua peal ühte kirja. Ma lugesin selle kirja läbi ja sain teada, et poisid läksid tuurile.
Nad ei tule kindlasti enam tagasi, kuna nad tulid siia ainult et riided saada. Diana läks kindlasti nendega kaasa. Ma mõtlesin natuke selle üle kas kaotada kahe nädala mälu või mitte. Ma mõtlesin ikka et kaotan.
Ma vaatasin internetist natuke sellest ja nägin et seda saabki teha. Ma panin omale aja kinni. Tunni aja pärast. Ma panin end riidesse ja hakkasin sinna minema. Varsti olingi seal. Mind saadeti ruumi 270.
"Tere, kas te olete Kelsie Smith?" küsis arst kui ma uksest sisse läksin.
"Ja" vastasin ma talle lühidalt.
Ta ütles et ma läheksin voodile lamama. Ta pani mulle mingid juhtmed külge ja süstis mulle midagi. Selle peale ma jäin magama.
Varsti ma ärkasin üles mingis ruumis. Mul olid juhtmed küljes. Ma ei teadnud mis päev oligi. Keegi tuli minu juurde. Ta oli vist mingi arst.
"Kus ma olen?" küsisin ma tema käest.
"Te tahtsite kaotada viimase kahe nädala mälu" ütled arst ja naeratas. "te võite minna"
Ma naeratasin ja lahkusin ruumist. Miks ma siis kaotasin oma viimase kahe nädala mälu. Kas ma hakkaks seda nüüd uurima või mitte. Ma praegu ei mõelnud selle peale vaid läksin koju. Ma läksin läbi pargi koju, et nautida ilusat ilma. Ma jõudsin lõpuks koju ja nägin enda ema seal.
"Tsau ema" hõikasin ma talle ja läksin ta juurde diivanile istuma.
"Kallike kus sa olid?" küsis ta minu käest.
"Mulle öeldi et mult võeti viimase kahe nädala mälu" ütlesin ma talle.
"Miks sa seda tegid? Sul olid ju nii lõbusad kaks nädalat. Peale mõndade õnnetuste." ütles mu ema.
"Ma ei tea mida ma tegin viimased kaks nädalat seega ma ei tea miks ma seal arsti juures käisin." vastasin ma emale.
Ma läksin oma tuppa. Mul oli laua peal mingi raamat. Kui ma selle lahti tegin nägin ma et see oli kellegi "Päevik".
14.oktoober
Täna ma käisin koos Dianaga jooksmas. Me nägime seal Dianaga kedagi Harry nimelist inimest. Ta oli vist keegi kuulus inimene. Me leidsime ta telefoni ka. Diana läks isegi selle peale hulluks kui ta selle leidis. Õhtu poole tulid meie juurde mingid poisid. Ma arvan et see oli mingi bänd. Nad paistsid päris toredad.
Miks ma tegin mälukaotuse. Need kaks nädalat olid küll ikka päris lõbusad kui ma siit loen. See tundub vist minu päevikuna, kuna Diana on minu väga hea sõber. Ma mõtlesin et loen homme seda edasi. Ma panin omale pitžaama selga, pesin hambad ja näo ära ja siis läksin magama.
#Hommik
Ma ärkasin üles kuna ema tuli mind äratama.
"Kelsie tee ruttu, sa jääd muidu kooli hiljaks."
Appi ma unustasin üldse kooli ära. Ma panin asjad kokku, panin riided selga ja pesin endal hambad ja näo ära. Ma ei jõudnud süüa vaid läksin ruttu kooli.
#Kodus
Ma lõpuks jõudsin koju. Nüüd oli mul aega lugeda seda päevikut.
15.oktoober
Täna me pidime minema Dianaga kahekesti kinno, kuid Harry ostis teistele poistele ka piletid sinna. Me läksime enne kino loomaaeda. Harryt ja Dianat sinna ei tulnud. Ma sain teada et Niallil on kellegi peale crush. Kui aus olla, siis oli mul tema peale ka natuke. Peale loomaaeda me läksime kinno. See oli super lahe. Ma nägin et Diana toetas oma pead Harry õlale. Nad olid väga hea paar. Diana tuli meie juurde sööma ja enne kui ta ära läks, Harry suudles teda. See oli nii armas. Enne magama minekut ütles ema mulle et isa tuleb homme koju.
Isa? Miks ma tahtsin oma mälust kaotada isa tagasituleku?
--------------------------------------------
Votege ja kommenteerige :)
Ketu xX
![](https://img.wattpad.com/cover/15890889-288-k307785.jpg)
YOU ARE READING
Tänu emale sain elu armastuse
FanfictionSelles raamatus on tegelane Kelsie Smith kes on 18 aastane. Ühel päeval tulevad inimesed vaatama tema ema disaine. Aga kes tulevad? Loe ja sa saad teada :P