Kättesaamatu

Aitäh vihje eest!

Skylari vaatenurk

"Igatahes, su vanemad peitsid üht asja kogu su elu. Ja see on see, et sa oled väljavalitu," ütles ta kukalt kratsides. Muide, kas ma pole öelnud, et see kuju näeb lihtsalt mingi valge tuhk, mis liigub? Palun vabandust mu käitumise eest. "Emm... Mis väljavalitu? Kui sa mõtled abiellumisest, siis ei aitäh. Ma tahan jääda forever alone," ütlesin talle tõsiselt. Ossa püss! Ta liigub minu poole! Ja ise veel rääkis, et ma ei liiguks talle lähemale. No on ikka võimatu! Pööritasin silmi tema tegemise peale.

Aga aina, kui lähemale ta astus, muutus valgest lendavast tuhast mingi inimese kuju. See hakkab vist olema mu õudusunenägudes. "Aga sa pead ju jätkama oma suguvõsa. Sa oled ainukene oma pere verega. Tahad, et maailma tugevaimade libahuntide liik sureks lihtsalt ära?! Mina seda küll ei lase niisama mööda minna..." ta hääles oli kuulda midagi tuttavat. Oota! See on ju Liam! Kurat, seda ma küll ei näinud ette. Kui tema hakkab siin mind vägistama, siis ma küll annan talle kümnesse.

Erichu vaatenurk

Rünnak küll toimus linna servas olevas metsas, aga meie klanni majani oli pikk tee. Õnneks pole autosi meile vastu sõitnud, aga kui oleks, oleksid nad ammu kraavi sõitnud nähes, et kellegi auto tagaistmel on hiigelsuur hunt. Õigemini on ikkagi libahunt, aga noh inimesed ju ei tea, et me olemas oleme. Me ületame kiirust, et kiiremini klanni majja saada ja leida see paganama minestus koht ülesse. Skylar lebas hundi vormis minu auto tagaistmel. Me koguaeg vahetasime autodega kohti, õnneks olid nad meil samat värvi ja liiki, nii igaks juhuks, kui mingi vaenlasel tuleb soov meid rünnata.

...

"Kuidas Lunal on?" küsis Ben peale pikka vaikust. "Nagu tavaliselt, varsti me oleme ka kohal, seega arvan, et saame ta terveks," ütlesin ma rahulikult, kuid sees olid mul mitmesugused tunded kaasa arvatud muretsuse tunne. Juba näen eemalt seda tuttavat puud, seega jäi veel väheke sõita. Ja nii oligi juba 2km kaugusel pöörasime vasakule kruusa teelt metsa teele ning sealt veel omakorda 20km ja olimegi kohal. Tulime kõik autodest välja ja meie klanni arstid juba jooksid meie poole. "Kõige pealt peame me ta kuskile autost välja tõstma ja, siis lasta uurida," ütlesin, kui 5 arsti olid kohale jõudnud. Nad noogutasid.

Seega mina, Markus, Johannes ja Luke hakkasime tõstma Lunat praegu rohu peale. Ben jälgis, et me midagi untsu ei keeraks, sest muidu Luna ei annaks meile andeks. Tõstsime, siis Luna maha ilma suurte probleemideta. Või noh, ta oli ikkagi raske kolakas, sest 2m pikkune libahunt, kellel on tugevad ja võimsad lihased ja luud. Arstid hakkasid kohe otsima seda minestus kohta, sest meie ei leidnud seda. Ma olin nii sügaval oma mõtetes, et kui Luna muutus järsku inimeseks, oleks ma äärepealt püksi teinud. "Jeerum küll, mis see nüüd tähendama peab?" katsusin ma oma ehmatust peita, aga kuttide muigamise tõttu ei tulnud see eriti välja.

"See on automaatika. See toimib nii, et kui inimene on hundi vormis juba rohkem, kui 2h midagi teinud, võib siis öelda, kas magab või minestas ära, mis puhul käib meie kohta, siis keha automaatselt muutub inimeseks, et liigset jõudu ja energiat mitte kasutada," ütles üks arstist rahulikult sama aeg otsides seda kohta. Vähem sellest, et ta muutus tagasi inimeseks, hakkas ta veel ka siplema, tehes arstidele rohkem tööd. Aga ta ei olnud ikkagi veel ärganud.

Skylari vaatenurk

Hah! Ta pole nüüd ainukene tark, et kuidas joosta. Aitäh vihje eest! Nüüd ma kujutan enda jalgade alla tee, noh nagu Elsa tegi seal multikas endale järvele rada, väga halb võrdlus arvestades, et mulle ei meeldi multikad, aga noh mul on jää asemel jalge all kivid, aga noh kujutan ka iga 2 meetri kaugusel enda selja taha ühe laia laia müüri, millest ta saab ainult otse minnes, ehk müüri lõhkudes mind kätte saada. Praegu ma mõtlen, mida ettekujutada, et saaks tagasi koju, sest mina küll kutsikaid ei hakka tooma! "Hakkad küll ja oi kuidas veel!" irvitas too mu taga.

Nojah, enne olid ühed mõttelugejad nüüd, siis teised mõttelugejad. Privaatsust pole üldse nähagi!Mulle tuli see pähe ja miks mul see varem ei tulnud pähe? Aga noh kujutasin ette teleporteri, mis teleporteerub mind mu kehasse. See tuli otse mu ette ja ma ei hakanud aega raiskama ja hüppasin kohe sisse. Teleport sulgus kohe niiet mul polnud vaja karta, et Liam tuleb siia.

Erichu vaatenurk

Teete nälja vä? Kas teile ei jätkunud sellest, et ma peaaegu tegin endale püksi ja te ikkagi panite mind püksi tegema?! Markus hakkas hoidis terve oma elu eest naeru kinni, sest Luna oli just teadvusele jõudnud ja mina siin märgade pükstega seisan nende ees. No tere talv! Ülejäänud poisid panid ka seda tähele ja nüüd kõik hoidsid naeru kinni ja mina siin hoian käed rinnal risti ja pahur ilme näol. "Hahahahaha," naeris-

Skylari vaatenurk

Te peate seda nägema! Ma arvasin küll, et Erich ei ehmu nii lihtsalt, aga tuleb välja, et ikkagi ehmub küll. "Hahahahaha," naersin käed kõhtu kinni hoidmas, sest ma varsti suren naeru kätte. Siis andsid ka kõik teised alla ja lõid minuga kaasa maas. Ainult Erich ise, kelle üle naerdi ei naernud ja seisis käed ristis mossis nägoga. "Kuule aitäh, et naerma panid, sest peale selle mida ma seal pidin üle elama ei oleks ma vist tükk aega kellegagi rääkinud," tõusin püsti ja patsutasin käega Erichu õlga. See tegi ta tuju natuke paremaks, aga siis ta kohe küsis.