Skylari vaatenurk
Aga siis küsis Erich: "Mida sa, siis pidid üle elama? Tead me arvasime, et sa oled juba koomasse läinud ja ei ärka kunagi ülesse, sest meie ega arstid ei leidnud su minestus kohta ülesse." See pani mind natukene naeratama, et nad ikkagi hoolivad minust. "Noh ma olin mingisuguses maailmas, kus kui sa mõtled millegist, siis see ka tuleb sulle ette. No ja siis seal oli Liam, kes katsus mind ära vägistada, aga ma hakkasin jooksma ja teepeal mulle tuli pähe teha teleport, mis teleporteerub mind mu kehasse. Ja see töötaski," rääkisin lühidalt.
Kuna selle peale mõtlemine juba viis mind mõtte maailma, kust mind äratati suure kisaga. "TA TAHTIS SIND ÄRA VÄGISTADA?!" ma olin nii ehmunud nende kisa peale. "Jeerum poisid, tähtis on see, et ma olen tagasi elusalt ja tervelt," katsusin neid rahustada. Aga see ilmselt ei töötanud, sest juba järgmisel hetkel muutuvad nad hundiks ja jooksevad minema. "Kurat võtku, kui te lähete teda ründama, siis talle tuleb suurem tahtmine mind ära vägistada!" karjusin ma nende mõtetesse. Olin nende peale nii kuri, et kui nad tagasi tulid ei tahtnud ma nendega rääkidagi.
Kõndisin käed rusikas maja poole. Aga ma ei läinud majja, vaid ma läksin maja taha, et hundi vormina koju joosta. Nad küll palusid vabandusi mul mõtetes, aga ma ignoreerisin neid. Jõudes oma maja ukseni, muutusin inimeseks ning läksin sisse. Võtsin esikus jalanõud jalast ära ja mõtlesin teha piparmündi teed rahustuseks. Köök jäi vasakule, kui oleksin otse läinud saaksin ma kas trepile minna või vannituppa, aga paremale minnes oleksime elutoas. Kui panin veekannu soojenema, läksin elutuppa, et valida mingit filmi. Valisin siis välja hoopis anime, mille nimi oli Darling in the Franxx. Kuulsin kuidas teevesi oli valmis.
Läksin kööki, aga mind ehmatas miski pruuni värvi karvane olend, mis asus köögis külmkapi juures. "Välja! Ära puutu mu külmkappi!" läksin selle olendi peale kurjaks. Tuli välja, et see oli hoopis koer, kuigi nägi välja nagu libahundi kutsikas. Isegi lõhn oli selline. Või äkki ta ongi libahundi kutsikas? Ta vaatas minu poole, saba ja pea maas vabandavalt. "Vabandust, kui ma sind ehmatasin, ma arvasin, et sa oled mõni loom, kes varastab mu sööki," miski selles kutsikas pani mind hoolitsema teda.
Teda lähemalt silmitsedes nägin, et tal olid sinised silmad, aga ka midagi veel, mida kutsikatel ei tohiks olla. Kõndisin talle vaikselt lähemale. "Ära karda, ma ei hammusta sind. Sa võid vabalt muutuda inimeseks, kui sa tahad," paitasin ta karva. "Aga, mul pole riideid kaasas," vaatas ta mulle otsa vaadates, tuli ka välja, et ta on tüdruk. A ja ärge mõelge, et libahundid räägivad, me räägime hundi vormis mõtetes. "Aga tule mulle järgi, lähme vaatame sulle midagi selga," naeratasin talle soojalt.
Ja nii me läksimegi trepist ülesse ja sealt kohe vasakule minu tuppa, otse oleks jäänud mu kontor ja paremale külaliste tuba. Tegin kapiuksed lahti ja hakkasin mõtlema, mida talle selga võiks panna. "Kui vana sa oled?" küsisin. "Ma olen 10 ja mulle on ükskõik, mida sa mulle annad. Ma lihtsalt ei tahaks olla võõra inimese ees paljalt," rääkis too. "Ma märkasin, et sul on arm silma all, mis näeb päris värske välja. Kes seda sulle tegi?" pärisin edasi.
"Kas see on üldse normaalne, et ma tunnen end nii vabalt võhivõõraga?" küsis ta siis teemat muutes. "No võibolla natuke, aga minuga sul pole tõsiselt vaja muretseda, et millal sind rünnatakse. Kui tahad tõemdust saada, siis ma võin sulle öelda seda, et mu perekonnanimi on Heart," võtsin kapist välja mulle väikeseks jäänud lilla lillelise suve kleidi. Sulgesin kapi uksed ja panin kleidi voodi peale. "Oh, no siis jah muidugi ei pea muretsema. A ja selle armi kohta. Seda tegi täna hommikul mulle mu vend. Ma ei tea miks, aga järsku ta tuli mu tuppa, muutus hundiks ja tegi mulle nii oma käpaga," ütles ta olles solvunud oma venna peale.
Ma läksin toast välja, et ta saaks muutuda inimeseks ja panna kleidi selga. Õnneks oli ta seda tüüpi libahunt, kellel jääb alles aluspesu, aga pealmised riided tuleb ära võtta. Ei pidanudki kaua ootama, kui juba ta teeb ukse lahti. Tal olid puusadeni kastani värvi juuksed. "Aitäh kleidi eest, see sobib mulle ideaalselt," keerutas ta end otsitades. "Tore, et sulle see sobib. Ma isegi ei teadnud, et mul see kleit veel alles on, aga tuleb välja, et ikka on. Kas sa sooviksid piparmündi teed?" küsisin viisakalt.
Kõndisime mõlemad trepist alla kööki. "Aga kas piima võib? Mulle soovitati lihtsalt piima juua, et mu luud oleksid tugevad," küsis ta arglikult. "Muidugi võib piima. Ütlen sulle väikese saladuse, ma joon päevas tervet poolteist liitrit piima," kallas on talle kruusi piima. Enda kruusi, kus oli juba teepakk ja suhkur, kallasin vett. Võtsin mõlemad kruusid kätte ja kõndisime elutuppa. "Päriselt? Tahaks ka nii palju piima juua," oli tüdruk vaimustuses.
Panin kruusid laua peale ja ise istusin diivanile pakkudes tüdrukule enda kõrvale istuda. "Kas teeme tutvumise mängu?" küsisin talt. "Teeme," võttis ta lonksu oma joogist. "Ma alustan siis. Tere, minu nimi on Skylar Heart, võid mind kutsuda Skyks," tutvustasin end. "Tore sinuga tutvuda, Sky. Minu nimi on Leana Jackson. Hiljuti tegi mulle vend silma alla armi, ta nimi on...
YOU ARE READING
Kättesaamatu
WerewolfLugu räägib libahundi tüdrukust Skylar Heart. Skylar on 18 aastane, pikkade tumepruunide juustega ning siniste silmadega. Skylar on koolis nohik, aga noh ainult hinded nii ültevad, sest ta on üks kiusajate moodi. Talle ei huvita kellegi arvamus peal...