Kättesaamatu

Tavaline päev

Skylari vaatenurk

"Tore sinuga tutvuda, Sky. Minu nimi on Leana Jackson. Hiljuti tegi mulle vend silma alla armi, ta nimi on Liam Jackson," naeratas ta mulle soojalt. Mul jäi hing kinni. "Su... Su vend on Liam Jackson?" kokutasin. "Ja, kas midagi on viga?" muretses Leana. "A ei, lihtsalt ma tunnen teda ja meil pole kuigi paremad suhted," kratsisin ma kukalt. "No see on arusaadav, sest tal pole kellegagi paremad suhted, peale kahe poisi," sai ta aru.

Nüüd ma isegi ei pea murdma oma pead, et kes ta vend on, aga kui see on Liam, siis kõik on loogiline. Mul on nüüd isegi natuke kahju temast. "Kas sa tahad midagi telekast vaadata või midagi muud teha?" küsisin temalt. "Kas võib minna välja jooksma? Mulle meeldib väga sporti teha," pakkus ta, mulle see idee meeldis, sest mulle ka meeldib sporti teha. Läksime koridori, panime jalanõud jalga õigemini mina panin jalanõud jalga, sest Leana oli siia tulnud ju hundi vormis.

Läksime uksest välja ja ma panin ukse lukku, võtme panin pükste esitasku. Kõndisime vaikides maja taha, kuhu jäi mets. Ma muundusin kohe hundiks ja ootasin, kuni Leana muutub hundiks. Kui ta tuli minu juurde hundi vormina, hakkasime sörkima otse, kuni tuli mu piir. Siis jooksime mööda piiri ühe ringi ja läksime tagasi maja taha. Seal muutusime me taas inimeseks ja Leana pani kleidi selga. "Kas sa ei peaks juba kodus olema? Kell on üpriski hiline sellistele noortele," küsisin Leanalt.

Ta mõtles natukest aega ja ütles hoopis, et ta tahab mulle ööseks jääda. Ma loodan, et sellest mingisuguseid probleeme talle ei teki, kui ta ei läbi omas kodus. "Aga homme hommikul sa pead koju minema, sest ma pean homme kooli minema," panin ukse meie järel lukku, kui me sisse astusime. Ta noogutas nõusolevalt ja läks elutuppa. Kuulsin, et ta pani teleka käima ning hakkas käsnakallet vaatama.

Mina selle ajaga läksin kööki ja hakkasin kartuleid koos kanaga praadima. Kui see tehtud, serveerisin ma toidu taldrikutesse ning võtsin kapist 2 kruusi, kuhu kallasin piima. "Söök on valmis!" karjusin Leanale. Ta tuli momentaalselt kohale ning nuusutas õhku. "Nämm, see söök tundub olevat maitsev," limpsis ta huuli ja istus laua taha. Sama tegin ka mina ja me soovisime üksteisele head isu ja alustasime söömisega.

Toit söödud ja nõud ära pestud, läksin tegema kooliasju. Kuna ma olin palju puudunud oli mul palju kodutööd, aga õnneks olid nad kerged. Need asjad tehtud, läksin alla vaatama, millega tegeleb Leana. Ta oli juba jäänud multikaid vaadates magama. See on loogiline, sest kell on juba 23.00 ja lastel oli ammu juba magamisaeg. Võtsin ta õrnalt sülle ja viisin ülesse külaliste tuppa voddisse, panin talle teki peale ja ise läksin alla vannituppa pesema. Õhtused protseduurid tehtud, läksin vaikselt trepist ülesse oma tuppa magama.

--

Ärkasin oma kella pinisemise peale. Vaevlesin end püsti, et minna vaatama, kas Leana on üleval või mitte. Tegin külaliste toa ukse lahti ja tuli välja, et Leana oli üleval ja silmitses lage. Nähes, et ma vaatan teda läks ta nägu naerukile ja jooksis minu juurde, et mind kallistada. "Hommikust! Kuule ma arvan, et ma peaks selle kleidi sulle tagasi andma, et oleks raskem aru saada, kelle juures ma olin," rääkis Leana. Ma nõustusin temaga ja me läksime mõlemad alla.

Leana läks muidugi multikaid vaatama ja mina läksin vannituppa end pesema ja väikest meiki tegema, sest ma olen saanud väga vähe und. Edasi läksin ma oma tuppa ja valisin riided välja, milleks olid must pusa kapuutsiga, tume sinised lühikesed püksid ja mustad madalad sokid. Vaatasin kella, mis näitas 7.56 ja ma taipasin, et kui ma praegu ei hakka liikuma, ei jõua ma normaalseks ajaks kooli.

Jooksin trepist alla ja hüüdsin Leanat. Ta sai aru, et ma tahan hakata minema ja läks ülesse kleidi tagasi panema ja tagasi tulles oli ta juba hunt. Ma panin ukse juures endale mustad comversid jalga ning kätte võtsin koolikoti, mida olin õhtul pannud sinna peale õppimist. Selle kõrvalt võtsin kohe autovõtmed ja telefoni. Tegin ukse lahti ja lasin meid mõlemad välja ja panin ukse lukku.

Jätsin Leanaga hüvasti teades, et see ei olnud meie esimene ja viimane kord, kui me kohtume. Ruttasin enda matt musta sportauto juurde ja istusin sisse. Koolikott lendas tahaistmele, telefon läks pükste tagatasku. Käivitasin auto ja startisin kummivilinal. Jõudsin klassi napilt enne kella helisemist. Istusin oma kohapeale ja katsusin mitte tähele panna teiste pilkusi. Kui tund algas astus õpetaja sisse ja tund võis alata.

--

Koolipäev möödus tavaliselt. Seekord ei olnud ega minu meeskonda ega neid kolme. Niiet sain rahulikult olla, aga millegi pärast ei olnud mu bestusi koolis. Loodan, et nad eile ikkagi midagi hullu ei teinud, sest muidu ma veel neile maksan kätte. Praegu liigun oma kapi suunas, et vajalikud asjad võtta ja mittevajalikud asjad ära panna. Minnes sinna mõtlesin ma selle üle, mis minuga eile juhtus. Miks Liam nii tahtis mind ära vägistada?

Kas ta siis tõsiselt usub, et mina Skylar Heart hakkan beebisi tooma? Ei aitäh, ma pole mingi beebimasin. Kui ma jõudsin oma kapini ja tegin seda, mida plaanisin teha, nägin ma teda.