Kell oli kolm öösel, kui ma lihtsalt alla andsin ja Dougie toa poole kõndisin. Ta oli värdjas, aga mul polnud sel hetkel mitte kedagi teist – Dannyle helistamine oli välistatud, ma ei tahtnud ka Amyle või teistele helistada, sest ma ei tahtnud, et nemad kõik saaks teada, et Doug polegi gei. Agnes polnud samuti nimekirjas, sest me polnud üldse nii head sõbrad, et talle kell kolm helistada.
Mõtlesin, kas koputada või lihtsalt sisse sadada, aga siis jäin lihtsalt ukse taha ja küsisin vaikselt: „Doug, kas sa magad?“
Ta ei vastanud ning ma vajutasin lingi alla. „Dougie?“
Tuba ei olnud täiesti pime, sest Doug polnud kardinat alla lasknud. Ta oli voodis, kuid ta oli seal seili ja päris kindlalt ta ei maganud. Ta ajas end kohe istuli, kui ma ukse rohkem lahti tegin. „Annie? Juhtus midagi?“
„Jah, aga see on sinu süü.“
„Mida ma tegin?“
„Sa oled ikka selline munn, et sa mulle valetasid,“ ütlesin ning lükkasin ukse enda järel kinni.
„Kas sa pead just öösel mind sõimama tulema? Et ma üldse magada ei saaks?“
„Ma ei tulnud sind siia sõimama. Mul pole kellegagi rääkida.“
„Sa tahad päriselt rääkida?“
„Tahan jah.. Kas ma võin?“ vihjasin ta voodi poole.
„Jah, muidugi,“ ta noogutas ning ma läksin istusin ta voodile.
„Mis sa siis rääkida tahad?“ küsis ta.
„Ma tahan rohkem tegelikult küsida, sest ma ei saa magada.“
„Küsi siis, mis mul enam varjata on,“ ohkas ta.
„Harry. Miks sa käskisid mul tema ees oma tüdrukut teeselda?“
„Sest see oli tema plaan. Ma vist mainisin talle, et kui sa ei arvaks, et ma pede olen, siis ma üritaks sinuga midagi, ja ta arvas, et see oleks ülihea plaan, et ma ütleks, et tema arvab, et sa oled gei.“
„Kuradi Harry..“ ohkasin. „Okei, aga Danny, räägi kõik ära.“
„Dannyga pole midagi... ainult et ta aitas sulle ka tõestada, et ma gei olen.. nojah, võibolla ma valetasin sulle ka natuke, et Dannyl USAs mingi naine on, sest tegelt ei ole.. ma lihtsalt, nojah, ma ei tea.“
„Sa lihtsalt mida?“
„Võibolla ma ei tahtnud, et Danny sind saaks, lihtsalt.. nagu, miks tema peaks ja mina mitte? Mind ajas niigi närvi, kuidas sa temast nii vaimustunud olid, juba alates esimest kohtumisest.“
„Dougie..“ ohkasin.
„Ära kõvasti löö..“
„Ma ei plaaninud sind lüüa, lihtsalt... tule siia,“ sõnasin ja kallistasin teda. Dougie oli sellest vist üsna ehmatunud, ta kahtles nii pikalt, kas mind vastu kallistada, ning sellepärast tundsin ma end lausa ahistavalt, kuid vaid seni, kuni ta tugevad käed ümber minu sulgusid.
Ta hoidis mind pikalt ning silitas mu selga, see oli nii armas. „Dougie, ma saan aru, miks sa nii tegid,“ rääkisin vaikselt ta õlal. „Ma saan aru, miks sa mulle valetasid ja mul on kahju, et su isa nii värdjas on. Aga ma loodan, et sina saad ka aru, et mulle valetamine oli sitaks nõme tegu. Ja kõige hullem on see, et sa hakkasid mulle meeldima – tead sa, kui nõme tunne mul oli, et ma mingisse geikutti armuma hakkan?“
„Sa hakkasid minusse armuma?“ küsis ta ja ta käsi mu seljal peatus
„Jah,“ vastasin. „Kõik need korrad, kui me teiste ees midagi teesklema pidime, eriti see, kui sa mind õhtul süles hoidsid, Doug, ma tundsin päriselt neid asju, mida me teesklesime.“ Ma ei teadnud, miks ma talle seda räägin, aga ehk oli asi selles, et oli öö. Öeldakse, et sa ei tea kedagi päriselt enne, kui sa pole temaga kell neli hommikul rääkinud, ja ju see oli siis tõsi. „Võid ise mu üllatust arvata, mis sellele järgnes, kui sa mind suudlesid. Ma tundsin end nii halvasti – üritasin selles alkoholi süüdistada, aga need asjad, mis sa ütlesid, et sa suudlesid mind minu pärast, kas need olid tõsi?“
