Runaway [m. healy] parandatud versioon [2016]

11.

Vaatasin Matty silmadesse ja pöörasin pilgu eemale. Ma ei tahtnud temaga mingit kontakti.

Olgem ausad. Kellele sa valetad, Faith? Kas iseendale? Ära valeta ja mine suudle teda.

Ma ei saanud arugi, kui Matty oli minu juurde tulnud ja mind tantsima kutsunud.

"Kas sa tuleksid tantsima?"kordas ta.

"Mine nüüd, Faith. See on sinu võimalus."sosistas Rose.

Vaatasin Mattyle otsa, kuid võtsin ta käest siiski kinni ja läksin tantsima. Parasjagu oli ka aeglane muusika ning Matty tõmbas mind endale lähemale. Tundsin, kuidas mu süda nagu segane mu sisemuses põksus.

Tantsu ajal me ei lasunud sõnagi. Mu pea puhkas tema rinnal, ta käed olid ümber mu piha ja nii me seal õõtsusime.

"Sa oled nii ilus."sosistas ta siiski ühel hetkel.

"Sa ütled seda, sest oled purjus."sosistasin vastu.

"Ma võin purjus olla, aga räägin tõtt."

Ma ei öelnud enam midagi, vaikisin. Tantsu lõppedes võttis ta mul käest kinni ja viis mu istuma tagasi, ise vahepeal tee peal koperdades.

"Aitäh tantsu eest, preili."

"Aitäh, härra."vastasin ja Matty läks minema.

"Ohoh, mis see nüüd oli? Te olite päris lähedal üksteisele."

Ma ei tahtnud tüdrukutele rääkida, et ta oli sosistanud, kui ilus ma olen. Tahtsin, et see jääks vaid meie kahe vahele.

"Ma lähen välja. Värske õhu kätte."

Läksin välja ja hingasin kergendatult. Võpatasin, kui uks minu selja taga käis ning nägin Mattyt enda ees.

Ta pani suitsu põlema ja jäi mind vaatama.

"See, mida ma ennist ütlesin... Ma mõtlesin seda tõsiselt. Sa oled ilus."

"Aitäh, vist."

Pisut eemal lärmas üks venelaste kamp, kes meie poole hakkas tulema. Nad olid tarbinud midagi rohkemat kui alkoholi.

"Oi, tibuke, sina saad küll minu omaks!"karjus ta oma vene aktsendiga ja ma taganesin.

Matty astus poisi tee peale ette, visates oma suitsu maha.

"Ära mõtlegi teda puudutada."

"Kasi mu tee pealt eest, närakas. Ma saan kõik, mis ma tahan."

"Lase käia, Viktor!"karjus selle kamba tüdruk ja huilgas.

Viktor tahtis Mattyst mööda pääseda, minu juurde, kuid Matty ei lubanud. Ta lõi poisile kõvasti vastu nägu ja tüüp kukkus pikali.

"Mida kuradit?"pomises ta.

Ta ajas end uuesti püsti ja tegi uue katse minuni pääseda. Ka see läks tal luhta. Matty virutas talle uue hoobi.

"Pane nüüd vastu, Viktor! Sa ju tahad selle tüdruku juurde pääseda!"karjus üks teine kutt.

Vaatasin neid kahte ja ma ei suutnud ennast liigutada. Kartsin, et kui ma nüüd ühe vale liigutuse teen, siis olen ma Viktori kätes ja isegi Matty ei suuda mind päästa.

Karjatasin, kui Viktor Mattyle ühe tugevama hoobi virutas ja ta pikali kukkus.

"Lõpetage ära!"hüüdsin ma nüüd.

"Faith, las ta olla. Ma tõusen püsti."

"Sa ei kakle temaga rohkem."

"Ma pean sind kaitsma."

Ta tõusiski püsti, mille peale Viktor teda veel lõi. Matty ninast jooksis verd.

"Aitab, su ninast jookseb verd."

Tõmbasin ta kiiresti püsti enne kui Viktor oleks jõudnud talle uue löögi anda ja läksin Mattyga taaskord vannituppa. Ühe õhtu jooksul olen siin vist juba liiga palju olnud.

"Sa ei pea seda tegema."ütles ta.

"Ma pean. Sa kaitsesid mind. Aitäh sulle."

"Pole tänu väärt. "