Runaway [m. healy] parandatud versioon [2016]

20.

"Faith, kas ma saaks rääkida?"küsis ta.

"Jah, ikka."

"See, mis ma sulle purjus peaga ütlesin... Ära võta seda tõsiselt. Ma ei tahtnud sinuga tülitseda."

"Kõik on korras. Sa olid lihtsalt purjus.  Seda ikka juhtub."

"Ma ei tea ausalt, mis mulle sisse läks. Anna andeks."

Naeratasin. "Ära muretse. Sa saad andeks."

"Siis on kõik hästi."ütles ta.

Noogutasin ja viskasin ennast uuesti pikali.

"Muide... Kes see tüüp oli kellega sa eile semmisid?"küsis ta.

"See oli Robbie. Ta oli tõesti väga tore."

"Kas ta tükkis palju ligi?"

"Ei, Matty, ta oli teistsugune. Ta hoolitses minu eest, kui mul halb oli. Rahustas mind."

"Noh, siis on hästi." Ma ei saanud aru, kas ma kujutasin seda ette või ma kuulsingi ta hääles väikest kadeduse nooti.

"Kõik on korras või?"küsisin ma. Mulle tundus, et temaga pole ikka kõik korras nagu ta näidata üritab.

"Kõik on sitaks hästi. Miks ei peaks olema?"

"Ma ei tea, mulle lihtsalt tundus. Sa võid minuga rääkida."

"Pole millestki rääkida."

"Hea küll, kui sa ei taha."pomisesin ma.

"Nonii, kas hakkame sõitma?"küsis Oliver, kes kogu ülejäänud kambaga bussi tuli. 

"Sa oled kaine või?"küsisin.

"Jah, ma tunnen küll ennast kainena. Ja vaevalt mõni ment meile tee peale satub."

"Okei, eks siis sõidame uude kohta."nõustusime me ja Oliver pani bussile hääled sisse. 

×××

Olime omadega lõpuks randa jõudnud ning sinna peatuma jäänud. Telgid olid meil juba üleval ning lõke ka tehtud, kus me istudes ennast soojendasime. 

"Kutid, kas täna tähti ka vaatame?"küsis Hayley. 

"Täna on tähtede sadu või?"küsis Rose. 

"Jah, ma kuulsin kuskilt. Mõtle, kui ilus see oleks."

"Eks siis vaatame."pomisesin. 

Ma teadsin, mida ma tahaks soovida, kuid ma teadsin, et seda on isegi tähtedelt liiga palju palutud. Ma olen viimasel ajal hakanud kodust tegelikult isegi puudust tundma, mis siis, et mu vanemad ei klappinud enam üksteisega ja neil oli tülisid rohkem kui leppimisi. Ma soovisin vaid üht: et nad suudaksid teineteisega ära leppida ning et ma saaksin koju tagasi pöörduda. See oli ehk ainus asi, mida ma tahtsin. Tegelikult tahtsin soovida ka paremat maailma, kuid ka see tundus kuidagi liiga suur soov. Kõik tundusid liiga suured soovid, mis kunagi ei täitu...

Tõmbasin omale teki rohkem ümber ja võtsin karbist uue šokolaadi piruka. Meil oli veel ka liha, mida õhtu poole grillida saame. Olime  ka muud söögi kraami ostnud nii et söögist ei tohiks puudust tulla. 

"Faith, kas saaksid muusikat panna?"palus Oliver. 

"Jah, ikka."ütlesin ma, tõusin püsti ja panin bussis raadio mängima. 

Vaatasin, kuidas Oliver Rose'i tantsima kutsus ning ma naeratasin. Ma ei saa kunagi sellise armastuse osaliseks nagu nemad.