Runaway [m. healy] parandatud versioon [2016]

25.

"Kas sa võtad või ei?"küsis Danielle ja ma jäin talle otsa vaatama.

"Ma... Ma pole kindel."vastasin.

"Mis mõttes?"

"Ma ei tea, kas see on hea mõte."

"Muidugi see pole hea mõte, kuid sellepärast me teemegi seda. Me oleme halvad lapsed."ütles Chris.

"Just nii."

"Kas võtad siis?"

Raputasin pead. "Ma parem jätan vahele."

Nägin, kuidas Matty käe kotti toppis ja sealt samuti paki võttis. Ta vaatas mulle korra otsa, kuid ei hakanud kõhklema. Mulle see asi ei meeldinud.

Jälgisin, kuidas kõik teised seda tegid, väljaarvatud Rose, kellele see samuti ei meeldinud.
Istusin tüdruku kõrvale ja vaatasin talle otsa. 

"Mulle ei meeldi see seltskond. Nad viivad niimoodi meie oma täiesti põhja."ütles Rose vaikselt.

"Ma arvasin, et Matty ei tee seda."

"Mina arvasin ka, kuid tundub, et ma eksisin."

Matty vaatas meie poole, justkui teaks, et me räägiks temast. Võibolla teadiski.

"Ma lähen telki."ütlesin Rosele ja ta noogutas. 

×××

Ärkasin, kui tundsin, et keegi ronib mu telki. Ma ei teadnudki, et ma olin magama jäänud. Avasin silmad ja nägin enda ees Mattyt.

"Mida sa siin teed?"

"Kas ma tohin su kaissu tulla?"küsis ta vaiksel häälel.

"Sa oled täis ju."oigasin ma.

"Mis vahet sel on? Ma armastan sind, Faith."

"Mina sind ka."ütlesin ma ja lasin ta endale kaissu.

"Aitäh, Faith. Sa ei tea, kui palju ma sinust hoolin."

Naeratasin. "Sa oled lihtsalt purjus."

"Ma räägin tõsiselt. Ma võin ju täis olla, kuid ma räägin tõtt."

"Mina hoolin sinust ka."sosistasin ma.

Ta puges mulle lähemale ja ta võttis mul ümbert kinni. Tundsin end nii hästi. Isegi alkoholi hais ei häirinud mind tema juures. Meie hingamine käis ühes rütmis.

"Ma ei suuda muust mõelda, kui ainult sinust."pomises ta.

"Tead, jää nüüd magama."

"Ma ei taha. Ma tahan terve öö sinuga rääkida asjadest."

"Sa ei tea, millest sa räägid."

"Faith, lõpeta ära. Ma pole ju nii täis ometi."

"Oled jah, ma ei saa simust isegi vahest aru."

"Ma ei puterda üldse."

Muigasin. "Puterdad jah. Sa ei saa ise lihtsalt aru."

"Sa oled tüütu."lausus ta.

"Jah, ma tean."

"Aga samas oled sa nii armas."

Mulle tegelikult meeldis, et ta neid sõnu ütles. See oli kuidagi nii südantsoojendav ja armas. Ta võis olla purjus, kuid armsaks jäi ta ikka.

"Jää nüüd magama. Me räägime nendest asjadest teine kord."

"Kuule, öö on alles tulemas."

"Matty, ausalt ka. Ma olen väsinud."

"Hea küll."lausus ta, suudles mind veel pealaele ja võttis mult tugevamalt ümbert kinni, justkui kartes, et ma võin tema haardest põgeneda.