Runaway [m. healy] parandatud versioon [2016]

22.

"Faith, ärka üles. Sa pead seda kuulma."ütles keegi mu kõrva ääres ning ma tõusin silmi sügades üles.

"Mis toimub, Rose?"küsisin ma, kui olin tüdruku ära tundnud.

"Su vanemad otsivad sind. Tule kuula."

Läksime telgist välja, ma panin omale jaki ümber ning me läksime auto juurde. Rose pani raadio kõvemaks.

"Jared Hall ja Jessica Hall otsivad oma kadunut 17-aastast tütart Faith Halli. Tüdruk lahkus kodust mõned nädalad tagasi ning on siiani kadunud. Politseid on asjast juba teataud ning väljas ripuvad ka Faithi pildid. Kui keegi teab midagi Faithi kohta, siis palun helistada sellel numbril..."

Kuulasin raadiost tulevat teadet šokeeritult. Ma arvasin, et ma ei lähe neile enam korda. Ma arvasin või õigemini lootsin, et nad ei hakka mind otsima.

"Kõik on korras ikka?"küsis Rose.

"Jah, ma arvasin, et nad hoolivad rohkem enda muredest ning ei hakka mind otsima."

"Miks nad ei peaks sind otsima? See oli just tõestus, et nad hoolivad sinust, Faith. Äkki sa peaksid siiski koju minema?"

"Ma ei tea, Rose. Mul on see rööv ka kaelas..."

"Me ajame selle asja kuidagi korda. Muide, ma kuulsin, et sa meeldid Mattyle."ütles ta muiates.

Muigasin. "Ma vist tunnen tema vastu ka midagi."

"Vähemalt sa tunnistad."

"Meil ei tuleks nagunii midagi välja."

"Miks sa nii arvad?"

"Ta lihtsalt tundub selline, kellele suhted peale ei lähe."

"Siis sa ei tunne teda piisavalt hästi."

Vaikisin. Ma ei tundnud teda tõesti väga palju, kuid ta meeldis mulle sellest hoolimata. Midagi köitis mind tema juures.

"Ma tõesti ei tunne teda, kuid jah ta meeldib mulle. Tunnistan lõpuks."

Rose muigas. "Oli ka aeg. Te oleksite kena paar."

Naeratasin."Ehk saab meist asja, ehk ei saa. Eks vaatab."

"Te peate proovima. Ausalt."

"Mida ma vanematega pihta hakkan? Mind ju otsitakse. Ma tõesti arvasin, et neid ei koti kui ma minema tõmban."

"Neil võivad ju oma tülidega nii ametis olla, kuid sa oled nende laps ja nad hoolivad sinust. Väga palju."

"Ma ei tea, ma ei tahaks üldse koju minna. Teiega on nii tore olnud. Ausalt."

Rose naeratas. "Siis on ju hästi, et me su enda kampa võtsime."

"Jah, ma lähen tagasi telki. Eks ma mõtlen midagi välja."

"Okei. Sorri, et üles ajasin."

"Pole midagi."

Naeratasin tüdrukule ja läksin telki tagasi. Viskasin ennast pikali ning mõtlesin, kas ma peaksin koju tagasi pöörduma või mitte.