Runaway [m. healy] parandatud versioon [2016]

3.

Kui kell hakkas pool kolm saama, panin raamatu tagasi riiulisse ja jätsin raamatukoguga hüvasti. Panin koti oma õlale ja hakkasin mööda maanteeed kõndima.

Ma ei pidanudki kaua kõndima. Üks buss nägi mind ja võttis mu peale. Istusin taha, noorte keskele.

"Mis su nimi on?"küsiti mult kohe.

"Faith."ütlesin ma.

"Kena nimi."kuulsin üht poissi ütlemas.

Vaatasin poisi poole, kes istus, telefon käes ja vaatas mind. Ta oli uskumatult ilus.

"Mina olen muide Matty Healy."

"Kena tutvuda."vastasin naeratusega.

"Kuhu neiu minna soovib?"küsis üks poiss eest, kes bussi juhtis.

"Ma tuleks teiega, kui sobib."

"Miks ka mitte. Me lähme täna jooma. Nii et arvesta sellega. Memmekaid me kaasa ei võta."

"Ma polegi memmekas. Kas memmekas oleks julgenud kodust põgeneda?"

"Sa põgenesid kodust?"küsis Matty ja ma noogutasin.

"Miks? Kui küsida tohib."

"Probleemid. Nad ei hakka minust puudust tundma."ütlesin vaid. Mul polnud tuju sellest rääkida.

Matty ei küsinud rohkem midagi, vaid võttis lonksu oma kohvitassist ja keskendus uuesti oma telefonile.

"Kuhu me täpsemalt lähme?"küsisin.

"Me ei lähe kuskile suurele peole, me paneme lõkke üles, telgid üles ja joome."

"Tundub põnev."

Ma tundsin, kuidas väsimus taaskord peale tükkis, kuid seekord ma ei tahtnud silma looja lasta. Seltskond tundus põnev ja ma tahsin rohkem nendest teada saada.

"Mis teie nimed on?"uurisin alustuseks.

"Hayley."ütles punaste juuste ja suurte silmadega tüdruk.

"Jack."ütles bussi juhtiv poiss. Ta saatis mulle veel naeratuse.

"Rose."ütles minu kõrval istuv tüdruk.

"Nagu Jack ja Rose."kommenteerisin ma.

Rose naeris. "Meile öeldakse tihti nii. Tegelt me pole koos."

"Mind sa juba tead."lausus Matty.

"Ja see tüüp, kes ees magab on Oliver."

Vaatasin tolle poole, kes magas. Poisil olid pikad tumedad juuksed, mis ta beanie alt paistsid. Tal oli veel huule neet ja septum.

"Kui tema magab, siis ei maksa teda segada. Ta läheb täitsa hulluks."ütles Hayley ja ma noogutasin.

Edasine sõit möödus peaaegu, et vaikuses. Jack oli raadio tööle pannud ning sealt tuli indie muusikat, mis oli iseenest täitsa normaalne.

"Varsti oleme kohal."ütles Jack. Sättisin ennast mõnusalt sisse ja vaatasin aknast mööduvaid metsi ja põlde.