Runaway [m. healy] parandatud versioon [2016]

30. [EELVIIMANE]

"Faith, oled see sina?"

Pöörasin ümber ja nägin enda ees Thomast, oma lapsepõlve sõpra, kellega meil teed lahku läksid. Ta kolis ära, kuid ma ei teadnud, et ta siia kolib. Peale kolimist ei kuulnud ma poisist enam midagi.

"Thomas? Sina."ütlesin ma, kui olin poisi ära tundnud.

"Jah, mina. Mida sa siin teed?"küsis ta ja vaatas mu seltskonda.

"Lähme räägime väljas, Thomas."ütlesin ma ja tõusin püsti.

Läksime välja ja vaatasime natuke aega teineteisele otsa, kuni tema lõpuks rääkima hakkas.

"Sa tead, et su vanemad otsivad sind?"küsis ta.

"Ma tean. Ma luban, et ma käin nende juures."

"Oleks tore. Miks sa üldse põgenesid?"

"Ma lihtsalt ei suutnud enam nende tülide keskel elada, ma tundsin, et nad ei armasta mind enam. Mõtlesin siis, et ma teen selle plaani ära, mis mul juba ammu meeles mõlkus."

"Kas sa tõesti arvasid, et nad ei hakka sind otsima?"

"Arvasin küll. Neil endal oli nii palju probleeme, ma tõesti ei arvanud."

"Sa oled nende laps, miks nad ei peaks sind otsima?"

"Thomas, ma ei taha enam sellest rääkida. Räägime millestki muust."

"Mis seltskond see selline on?"küsis ta järgmisena.

"Kohtasin neid, kui ma ära jooksin. Nad on väga lahedad, ausalt."

"Ma kahtlen selles."

"Tule istu meie lauda."

"Su kutile ei meeldiks see."

"Kus sa tead?"

"Nägin, kuidas ta ennist mind vaatas. Sain kohe aru, et teil midagi on. Ega mina loll pole."

"Seda sa tõesti pole. Aga tule, istu meiega."

"Ma ei saa kahjuks. Pean minema. Kuid mul oli väga tore sind näha."

"Sind oli ka tore näha, Thomas."ütlesin ma naeratades ja kallistasin teda.

Ta naeratas mulle lahkudes ja ma läksin sisse tagasi. Meie tellimused olid juba kohal ning ma istusin laua taha.

"Kes see oli?"küsis Matt kohe.

"Lapsepõlve sõber."vastasin.

"Mis sõber?"

"Ta kolis ära sealt, kus ma elasin. Minu kodukohast. Ja ma ei teadnud isegi kuhu ta kolib ja ma ei kuulnud temast peale seda enam midagi. See oli väga üllatav, et ma teda siin kohtasin."

"Mida iganes, hakka sööma."pomises Matty. Ma ei saanud temast aru. Oli ta armukade? Selleks polnud ju põhjust.

Ma ei hakanud aga midagi küsima, vaid sõin oma juustukooki, mille ma endale tellinud olin.

×××

Olime jõudnud kohta, kus täna kavatsesime peatuda. Panime kõik telgid püsti ja vaatasime ringi.

"Noh, kas täna veedame lõbusamalt aega?"küsis Jack.

"Muidugi! Rose vajab ka vaheldust."ütles Hayley.

"Okei, ma olen nõus."nõustus Rose ohates.

"Väga hea, ootame õhtuni."