Runaway [m. healy] parandatud versioon [2016]

23.

"Faith, tõuse üles."

Kuulsin, kuidas keegi mu kõrva sosistas ja ma avasin silmad. Nägin enda ees Mattyt, kes mulle otsa vaatas. 

"Mis asja? Mis kell on? Miks sa siin oled?"

"Vahet ju pole, mis kell on, aega ei eksisteeri nagunii. Pane endale midagi selga ja lähme."

"Kuhu, Matty?"

"Ma ei tea, lihtsalt jookseme ära."

"Hea küll, ma kohe tulen."

Panin omale selga teise pluusi, pilad mustad teksad ning peale kampsuni. Kammisin kiiresti ka juuksed ära ja läksin välja.

"Mida sa plaanid, Matty?"küsisin ma.

"Lihtsalt jookseme ära. Enda probleemide eest."

Ta haaras mul käest ja me jooksime tundmatus suunas mitte kuhugi. Meie plats jäi aina kaugemale ja lõpuks me ei näinud seda üldse.

"Kuhu pärapõrgusse sa mu tõid?"küsisin ma ümbrust vaadates.
Nägin eemal üht väikest mahajäetud maja ja see oli ka kõik, mida ma ümbruses nägin.

"Lähme sinna sisse."ütles Matty majale osutades. 

"On see hea mõte või?"

"Seal pole nagunii kedagi. Lase ennast lõdvaks, Faith."

Võtsin Matty nõuannet kuulda ja lasin ennast lõdvaks ning järgnesin talle majja. Maja oligi inimestest tühi, kuid seal oli üks suur sassis voodi ja mõned riiulid, kus olid raamatud. Lisaks oli seal veel üks joonistusplokk, mille ma avasin ja sisse piilusin.

"See inimene on väga andekas."ütlesin ma ja näitasin ka Mattyle joonistusi.

"On tõesti."ütles ta vaikselt. Ta võttis mult ploki käest ja pani selle kõrvale.

Vaatasin talle silma. Ta huuled lähenesid mulle vaikselt ja kui meie huuled lõpuks kokku puutusid, lendasid tuhanded liblikad mu kõhus.

"Faith, ma tahan olla midagi enamat kui lihtsalt sõber."

Neelatasin. "Saan aru."

"Saad aru? Muud sa ei ütlegi?"

"Ma ei tea, mida öelda."

"Suudle mind."sosistas ta, ta käsi liikus mu kaela taha ja huuled peatusid minu huultel.

Suudlesin teda vastu ning me vajusime voodile. Ma tundsin end temaga nii hästi, meie vahel oli seda elektrit. Meil polnud sõnu vaja, et kirjeldada meie vahelist tunnet.

"Ma armastan sind. Ma tean, et see on liiga äkitselt tulnud sulle, kuid ma ei hooli."ütles ta suudluste vahele.

"Ma armastan sind ka, Matty."sosistasin ma.

See oli meie hetk, mida ei riku keegi. See oli hetk, mil ma tundsin end tõeliselt elavana...