Me olime fänni massist väljas ning sõitsime koju. Meie istusime taga ja Paul ees. Vaatasin Harry poole ning märkasin pisarat ta paremal põsel.
Ma panin käe ta põlvele, nähes kuidas ta pühib oma pisaraid ära. Kuid tal tuli neid aina juurde ja juurde ning seda oli raske vaadata lihtsalt pealt.
"Harry?"
"Harry?"
"Harry?" Küsisin ning ta pööras pea minu poole.
"Palun ära nuta," ütlesin ja võtsin ta käest kinni.
"Ma proovin, kuid see on raske."
"Ma ei tea mida ära teha, et sa mäletaks mind jälle," vastas ta ning ohkas.
"Ainuke asi, mis sa teha saad on olla nagu varem," vastasin talle. "Suhtle minuga sama moodi nagu enne."
"Okei, ma proovin." Vastas ta ning surus oma armsaid roosasi huuli kokku.
"Kas te tahate poest ka läbi käia?" Küsis meid tahavaate peeglist vaadates. Harry noogutas.
"Okei, umbes 5 minuti pärast oleme poe ees," vastas ta ning sõitis edasi.
Võtsin telefoni taskust ning avasin selle. Vajutasin Twitteri ikoonile ja jäin ootama, kuni see laadis ära.
Mul oli 10000+ teadet. Kuidas see võimalik on?
Avasin oma teated ja kerisin neid alla ning vajutasin suvalisele. See oli lühike kuid armas tweet.
@haaryloveslaura: @Laura_Elizabeth_Payne Soovin sulle ilusat paranemist ♥♥
Ma otsustasin talle ka vastata ja folloda.
@Laura_Elizabeth_Payne: @harryloveslaura Tänan sind!
Sulgesin telefoni ülevalt nupust ja toppisin selle oma taskusse. Kuid see lendas sealt mööda. See lendas maha ning ma korjasin selle tervena üles.
"Me oleme kohal!" Hõiskas Paul eest. Ma oleks südamerabanduse praegu saanud.
Astusime autost välja, mina ees. Poodi sisenedes nägime väheseid inimesi. Meie õnneks. Võtsime käru ja sisenesime riiulite ahelasse.
-
Kotid oli täis toitu ja snäkke. Võtsime kotid ning lahkusime poest, musta kaubiku poole. Harry avas ukse ja ma astusin sisse.
Paul käivitas mootori ja me hakkasime kodu poole sõitma. Harry hoidis terve see aeg minu käest kinni. Meie sõrmed olid põimitud.
Ma panin pea Harry õlale ja kogemata uinisin. Paari minuti pärast tundsin kedagi mind raputamas. See oli Harry.
"Me oleme kohal," vastas ta ning ma avasin oma turvavöö. Astusin uksest välja.
Meie maja oli suur. Ikkagi päris suur. Avasin esiukse ning astusin sisse. Kellegi jalanõud oli garderoobi juures.
Edasi minnes nägin ma diivanil tuttavat poissi tüdrukuga.
"Liam?" Küsisin ma tollelt poisilt ning ta pööras pea minu poole.
"Laura!" Hõiskas ta ja jooksis minu poole ning kallistas minuga.
"See on Sophia kui sa ei mäleta." Vastas ta kallistuse lõpus.
"Hei!" Ütlesin ja kallistasin teda tugevasti.
"Ma tahaks, et te kohtleksite mind sama moodi nagu ennem, palun." Vastasin ma naeratusega ja nad noogutasin.
"Sarah on teiega?" Küsisin neilt.
"Ta magab õues." Vastab Sophia mulle oma kauni naeratusega.
"Ma lähen viskan, end pikal natukeseks!" Vastasin neile ja kadusin trepist üles.
Ma avasin meie magamis toa ukse ja viskasin end voodile pikali ning mõtlesin mis minuga viimase paari päeva jooksul on juhtunud.
|||
Lõpuks ma võtsin jõu kokku ja kirjutasin uue osa.
Liam ja Sophia on goals.
Teatan, et valisin Laura osa täitjaks Alexa Mae, kes on youtuber. Ta follob mind twitteris. ♥♥
Soovin ilusat päeva/õhtut.
KatariinaPeetson
