Laura POV
Ma avasin oma silmad ja vaatasin enda ümbrust. Kõik oli valge. Mu kõrval piiksusid masinad, mis näitab, et ma olen haiglas.
Tõstsin end istukile ja ohkasin. Hakkasin voodist välja astuma, kuid tundsin valu oma peas. Katsusin oma pead ja tundsin sidet.
Miks ma haiglas olen? Mis minuga juhtus?
Kunas see juhtus?
"Sisse!" Vastasin koputusele mis mu uksel kõlas. Üks avanes vaikselt ja seal oli punt inimesi.
"Tere kullake!" Vastas mu ema kes tuli kiir sammuga minu poole ja kallistas mind.
Tema järel olid isa, Ruth, Nicola, Liam ja üks lokidega tumeda päine mees lapsega.
"Tere ema!" Ütlesin ja kallistasin kõiki peale selle tumeda päise poisi.
"Ema, kes see poiss on?" Küsisin talt sosistades.
"Kallike, see on sinu kihlatu ja ta süles on sinu tütar." Vastas ta mulle kalli tehes. Ma vaatan oma ema sellise näoga nagu ma oleks püks lasknud.
"Sa ei mäleta mind?" Küsis see mees kes on väidetavalt minu kihlatu. Ma raputasin pead, ma nägin ta näos kurbust.
"Ma mäletan oma perekonda, aga sind ma ei mäleta!" Vastasin talle ja ta andis lapse Liamile ja istus diivanile. Ma nägin ta näol pisarat.
"Kas me saaksime olla kahekesi?" Küsisin ma perelt ja nad vastasid mulle noogutusega.
Nad lahkusid ruumist ja ma liikusin diivanile, selle noormehe kõrvale.
"Ma vabandan, et ma ei mäleta sind, kuigi ma väga tahaks. Kui mulle öeldi, et sa oled mu kihlatu, ma jäin apsoluutselt sõnatuks. Ma loodan, et varsti ma mäletan sind. Saame enne tuttavaks?" Küsisin talle silma vaadates.
"Mina olen Harry." Vastas ta mu küsisimusele.
"Mina olen Laura." Vastasin talle oma kätt andes ja seda raputades.
"Kas sa tead kui kaua ma siin pean olema?" Küsisin talt ja ta noogutas.
"Sa peaks saama homme lõunal välja." Vastas ta mulle silmadesse vaatates.
|||
Mu pere oli läinud koos mu lapsega kuid Harry jäi siia. Arstid lubasid tal siin olla, kuna ta on minu kihlatu. Viimased paar tundi on ta tema elust rääkinud ja mina enda omast.
"Räägi oma praegusest elust!" Ütlesin talle kui ta naeratas mulle.
"Kust alustada, nii ma olen kihlatud ühe kõige kaunima naisega siin maailmas. Mul on selle naisega ka inglist tütar Sarah. Peale selle olen ma veel, maailma kuulsamas poiste või nüüd öeldes meeste bändis." Vastas ta ja ma tundsin kuidas ta punastas.
Harry POV
Teda naeratamas näha on maailma parim asi. Ma tunnen end õnnistatuna teades, et mu kihatu on elu. Ta võib-olla ei mäleta mind, kuid ta on ikkagi minu tüdruksõber.
Kui ma nägin teda maas lamamas, mu süda lõhkes. Ta pea ümber oli veri. Ma jooksin temani ja tõstsin ta enda sülle. Ma arvasin, et teda ei ole võimalik päästa kuid see oli võimalik. Ma olin nii tänulik kõigile.
Kui ma teda vaatama esimest korda tulin, siis ta lamas seal. Ta oli valge ning tal oli ninas aparaat. Ma istusin ta kõrvale toolile ja haarasin ta käe. Ma toetasin oma pea ta käele ja tundsin kuidas soolased pisarad mu põskedelt alla hakkasid voolama.
See oli raske teda niimoodi näha. Kuid nüüd on temaga kõik hästi.
"Kas kõik on hästi Harry?" Küsis Laura kui ta mu kätt katsus.
"On, ma jäin mõttesse!" Vastasin ma talle naeratades.
"Jääme magama?" Küsisin ta käest nähes teda haigutamas. Ta noogutas ja ma liikusin diivani poole.
"Kas sa minu kõrvale ei taha magama tulla?" Küsis ta muie näol.
"Oled sa kindel?" Küsisin igaksjuhuks, võib-olla ta tegi nalja. Kui ta vastas mulle noogutusega.
Ma ronisin tema kõrvale, ja panin käe ta kaela ümber. Ta naeratas selle peale.
"Head ööd Laura!" Vastasin talle otsaette musi tehes.
"Head ööd Harry! Vastas ta.
|||
Laura POV
Harry paneb mu asju kokku ning mina istun voodil. Ta vaatab vahepeal minu poole ja naeratab. Ma viskasin pikali ja jälgisin Harryt.
"Lähme!" Ütles ja ulatas mulle oma suure ja pehme käe.
Ma tõusin ja haarasin ta käest. Me väljusime uksest ning suundusime liftini, mille ees me ootasime paar minutit.
Kui uksed avanesid asusime sisse ning valjutasime esimese korruse nupule. Ma toetusin ta vastu ja vaatasime peeglisse.
Välja astudes me nägin ma haigla ees, fänne. Me jalutasime ukseni ning seal ootas meid Paul ja Preston. Me astusime välja ning suundusime inimmassi ja jooksime autosse.
|||
Hei! Nüüd saite teada mis juhtus. Te kõik ka midagi komenteerida jutu lõppu, see innustaks mind kirjutama. Tahaks veel teid beeviporgandeid tänada 1,62K lugemise eest. Kui te veel ei tea, et ma tõlgin "The Tweet'i", siis te peaksite selle üle vaatama. Luban, et homme tuleb sellele uus osa.
Harryl on homme sünnipäev ja seitsme päeva pärast hakkab OTRA.
KatariinaPeetson
