Don't Stop //n.h // ee // ülevaatamisel

31 - Ta on lihtsalt üks kinnine aardelaegas

''Brianna, ärka kallike'' kuulsin Nialli häält läbi une ja avasin vaikselt silmad. Haarasin teki otsa kaissu,kui silmad täiesti lahti sain nägin ma, et õues oli veel kottpime.

''Niall'' mu hääl oli kare ja kurnatud.

''Ma tean, et sa tahad magada, aga me peame mõneks ajaks Mullingarist lahkuma'' poisi soe käesi paitas mu tumedaid juukseid.

''Aga mu õed ja ema matus?'' ma ajasin enda pea püsti. Ma ei saanud lahkuda ja kõike siia jätta. See oleks minust isekas.

''Su õed on kaitsutud ja su ema matus ei toimu kunagi ilma sinuta. Aga praegu on sinu ohutus kõige tähtsam'' Niall vaatas mulle otse silma. Viskasin pilgu poisile ja nägin, et tal oli seljas teksad ja soe dressikas. Pähe oli ta tõmmanud halli beani.

''Mis kell on?'' toetasin pea tagasi padjale.

''Pool neli hommikult. Sa oled maganud umbes 2 tundi'' ohkas Niall:,,Ma lubas autos ennast padjana kasutada, et sa saaksid ennast välja magada''

''Kes siis roolis on?'' tõusin aeglaselt istukile.

''Jeremy, mu sõber, viib meid lennujaama ära.'' naeratas Niall õrnalt ja ma lasin välja väsinud ohke.

,,Kuhu me siis lendame?'' uurisin teki endale ümber tõmmates, kuna tuba oli jahe ning ma nahale tekkis kananahk.

''Londonisse, mul on seal meile korter üüritud'' vastas Niall tõsitelt:,,Kuid nüüd tee kiiresti, meil pole palju aega.''

Noogutasin ja tõusin voodist vastu tahtmist püsti. Tõmbasin kiirelt jalga teksad ja Nialli t-särgile tõmbasin peale enda dressika, juuksed panin üles kurnni ja haarasin oma telefoni koos laadjaga toa nurgast.

''Lähme'' astusin Nialli juurde, kes enda toa ukse juures seisis ja oli valmis lahkuma. Ta asetas oma käe kaitsvalt mu pihale ja me jalutasime Nialli toast välja, trepist alla ja kiiresti esikusse. Piilsun ukse aknast välja ja nägin autotulesi ja rooli taga istuvat poissi. Ta tuli mulle kohe meelde, kui me Nialliga üksteist vihkasime ja talle koolis täiega burni panin. Muigasin korra, kuid tõmbasin siis kiirelt tennised jalga. Niall avas mulle ukse ja me jooksime kiiresti autosse. Mina istusin juhi istme taha ja Niall mu kõrvale.

''Tänks Jeremy'' hingas Niall ja vaatas hoolega aknast välja.

''Sinu jaoks alati, Niall'' Jeremy käivitas auto:,,Hei Brianna'' naeratasin tahavaate peeglisse, kust nägin ka Jeremyt mulle naeratamas.

''Hei, ta on minu'' Niall haaras mu käest ja kortsutas kulmu.

''Jaah, ma tean. Rahune, kutt'' naeris Jeremy ja sõitis maja eest minema. Õues on kottpime ja see tõi mulle une uuesti silma. Kuna mul turvavööd peal ei olnud liikusin ma Niallile natuke lähemale ja asetasin oma pea talle sülle. Ta pani oma käed mulle koheselt ümber ja ma sulgesin silmad.

Auto õrn loksumine, vaikne muusika,pimedus ja Nialli pehmed paid tõid aitasid mul rahulikult tukkuda.

Niall

Brianna asetas oma pea mulle sülle ja ma panin oma käed talle kaitsvalt ümber. Naeratasin rahulolevalt.

Nii naljakas on mõelda, milline mu elu oleks, kui ma poleks Briannat pool aastat tagasi kohanud. Ilmeslt istuks ma vanglas või oleksin narkootikumide üledoosi tõttu surnud. Mu elul polnud erilist mõttet. Kuid nüüd on mu elul suurem tähtsus, kui ma oleksin võinud arvata. Brianna andis mu elule mõtte ja ma sain aru, et pean ka tema päästma. Olgu see nii raske, kui tahes. Võtku see nii palju aega, kui vaja. Eriti see kõik mis ta on üle elanud. Ma olen täiesti kindel, et ta pole mulle veel kõigest rääkinud. Ta on lihtsalt üks kinnine aardelaegas, mida on raske avada, kuna see on nii palju viga saanud.

Vaatasin alla Briannat ja paitasin sõrmega ta põske.

Miks sajab mõndade elus nii palju vihma, kuigi nad on päikese ära teeninud?

Vaatasin terve tee auto aknast välja, käed tugevalt Brianna ümber. Jeremy peatas auto lennujaama ees ja vaatas siis taha minule otsa. Ka Brianna avas silmad ja tõusis aegalselt istukile.

''Kas me oleme kohal?'' ta hõõrus oma silma ja piilus aknast välja.

''Jah, olge tugevad ja Niall helista, kui maandute'' vastas Jeremy ja ma avasin autoukse. Astusin autost välja ja seda tegi ka Brianna.

''Tsau Jer!'' lehvitas ta veel sõbrale ja seisis siis minu kõrvale.

''Tsau!'' vastas kutt ja ka mina lehvitasin. Lõin ukse siis kinni ja auto sõitis eest ära.

''Lähme parem sisse, seal parem'' panin oma käe Brianna alaseljale ning me jalutasime klaasustest sisse.

''Kas sul ikka piletid on?'' uuris Brianna mulle otsa vaadates.

''Loomulikult'' naersin korra:,,Me saame juba väravatest sisse minna''

.

.

.

''Värav 3 on avatud lennule 64.'' lausus töötaja mikrofoni ja me tõusime ebamugavatelt metalltoolidelt, et jalutada töötajani, kes meid lennukisse lasi. Ma ulatasin talle meie piletid, ta tiris sealt teatud koha ära ja lausus siis:,,Meeldivat reisi''

Brianna ees jalutasime lennukisse, kus stjuardess meid õigele kohale juhatas. Brianna istus akna alla ja mina loomulikult tema kõrvale. Tüdruk kinnitas koheselt vöö ja toetas pea siis peatoele. Ta toetas oma käe käepidemele ning keeras oma pea minu poole.

Naeratasin talle ja asetasin oma käed tema omale.

''Niall'' lausus lõpuks Brianna, kui lennuk oli õhku tõusnud.

''Jah, kallike?'' pöörasin pilgu talle ja naeratasin.

''Mis Jeremy mõtles lausega ,,sinu jaoks alati?'' See jäi mind lihtsalt kummitama'' ohkas neiu ja vaatas mind muretseva pilguga.

''Ah see on vana asi'' muutusin ma tõsiseks.

Brianna

''Räägi, palun. Kui sa nutma hakkad siis mul salvakad olemas''

Niall naeris korra, kuid ohkas siis sügavalt.

''See juhtus umbes viis aastat tagasi. Mina ja Jeremy jõlkusime linna peal. Jeremy oli täiesti purjus ja mina proovisin teda koju saada. Järsku põrkasime tänaval kokku mingite tüüpidega. Jeremy, kes muidugi ei mõistnud olukorra tõsidust hakkas neid mehi mõnitama. Ma küll püüdsin teda takistada, kuid ta ei kuulanud. Järgmisel hetkel tõmbas üks meestest välja relva, millega ta sihits Jeremyt. Ennem lasku lükkasin Jeremy eest ja sain ise kuuliga pihta.'' Niall pööras pilgu ära. Ma avasin oma vöö ja võtsin ta põsed enda käte vahele.

''Sa oled üks parimaid sõpru ja sa tõestasid seda Jeremyle oma elu päästisega. Ära ole selle teo üle kurb. Sa oled tema kangelane, Niall'' naeratasin Niallile ja suudlesin ta pehmeid huuli.

''Sa oled päästnud kõige tähtsamad inimesed enda elus. Enda ema, Jeremy. Kindlasti on neid veel'' lüükasin käe läbi poisi juuste.

''Ja sinu?'' küsis ta.

''Ja minu'' sosistasin. Nägin Nialli suul õrna naeratust.

''Palun kinnitage turvavöö, preili'' tõstsin pilgu ja nägin stjuardessi meie toolide juurde. Potsatasin korralikult enda toolile istuma ja kinnitasin vöö.

''Ka sina päästad vahel mind'' lausus Niall minu poole vaadates.

''Me päästame üksteist. Alati'' naeratasin ja põimisin sõrmed Nialli omadega.

--------------------------------------------------

Tsauki!!!

Buum buum siin uus osa!

Pole midagi öelda. Saan teid ainult tänada selle suurepärase tagasiside tõttu♥♥

Näeme edaspidi!

♥♥