Don't Stop //n.h // ee // ülevaatamisel

22 - Hüvasti kodu, hüvasti venna, hüvasti Niall

Järgmine hommik läks päris rahulikult, kuid sisimas ei olnud me kumbki Lucasega rahulikud. Poiss hoidis mul pidevalt silma peal, et minuga midagi sellist rohkem ei juhtuks ja mina proovisin kõigest väest tugev olla, sest täna on päev, millal pean ma õdedele ütlema, et ema on surnud. Igaveseks läinud. 

''Hakkame minema!''hüüdis Lucas esimeselt korruselt ning ma tõusin enda voodist püsti. Tirisin oma kampsunit natuke alla poole ja jalutasin siis alumisele korrusele. 

''Kõik korras?'' küsis kutt vaadates kuidas ma trepist alla longin.

''Ei'' hingasin ma välja ja hakkasin saapaid jalga panema. Tõsi.

''Ma lähen panen auto sooja'' ütles Lucas, kes oli juba valmis välja minema. Ma noogutasin vastuseks ja poiss avas ukse, kuid kaugemale ta ei jõudnud.

''Tere, Brianna Naomi Montez?'' küsis mingi naiselik hääl ning ma tõstsin pilgu oma saapa paeltelt hääle suunas. Uksel seisis naine, kes oli riides väga ametlkult ning samuti olid tal prillid ninal, juuksed olid sätitud üles krunni.

''Jah, see olen mina'' vastasin ma segaduses näoga,,Kaua te nimelt seal ukse taga ootasite?''

''Ma hakkasin just koputama, aga ma pean sinuga kohe rääkima'' ütles naine sisse astudes,,Ma olen Ivy Costello'' Ta jalutas vabalt sisse ja suundus köögi poole.

''Aga me hakkasime just lahkuma. Kas te hiljem ei saa tagasi tulla?'' tegi ka Lucas lõpuks suu lahti.

''Teie õed juba teavad, et teie ema on surnud, kui teil see plaanis oli'' lausus naine tõsise näoga.

''Mida?!'' tõstsin ma häält

''Kuulsid küll, tule räägime natuke juttu preili Montez'' ütles naine tähtsalt ja sisenes kööki. Ma jooksin naisele järgi ja vaatasin teda kulm kortsus.

''Miks meilt luba ei küsitud? Ja kus mu õed praegu on?'' küsisin ma ning mu hääletoonis oli kuulda ka viha.

''Kulla laps keegi ei pea kellegilt luba küsima'' ta tegi pausi ning jätkas:,,Su õed on seal kuhu ma ka sinu kohe viin''

''Kuhu?'' küsisin ma häält tõstes.

''Kuna sa oled alaealine, te pole ristitud ja teie isa on surnud siis pean ma su lastekoju viima'' lausus naine oma käed köögi kapile toetades.

''Mida? Aga neil olen ju mina'' lausus Lucas ja asuts minust mööda.

''Oled küll, aga sina kulla poiss oled ju veel sõjaväes. Seda viisi sa nende eest küll hoolt kanda ei saa'' naeratas naine veidralt, kuid see kadus ta näolt kohe,,Brianna, palun mine pane mõned oma õdede ja enda riided kokku ja hakkame minema'' 

''Ei'' laususin ma sammu tagasi astudes.

''Ei?'' Ivy tõstis pilgu minule.

''Brianna, ei tule kuskile'' astus Lucas minu kaitseks välja.

''No kuidas soovid'' naise öeldu rabas mind korralikult, üks hetk käsib ja järgmine hetk on jumala savi.

''Kuidas palub?'' küsin ma igaksjuhuks üle, et olla ikka kindel, et mu kõrvad mind ei petnud.

''Ma ütlesin kuidas soovid.'' lausus naine ning ajas ennast sirgu,,Maja on juba müügis ning välja pekstakse teid nii kui nii'' peale seda lauset jalutas naine välisukse juurde ja lahkus.

''Mida?'' sosistasin, ma ei suutnud oma kõrvu uskuda. Mu õed on lastekodus, meie kodu on müügis ja kõik juhtus sellepärast, et nendega juhtus selline kurb õnnetus. Kaksikud nutavad kindlasti, nad arvavad kindlasti, et olen neid hüljanud, kuid see pole nii.

''Lucas, me peame kaksikute juurde sõitma'' laususin ma pilgu poisile tõstes. Luke oli nõus ning me ruttasime suure hooga majast välja, kuid seal ootas meid järjekordne üllatus. Ma tardusin kui nägin kaht politseinikku ja Ivy't meie majast natuke eemal. 

''See preili seal'' kuulsin ma Ivyt midagi ütlemas ning nais-ja mees politseinik jalutasid minu juurde. Nad rääkisid rahulikult ja nõudsid, et ma läheks pakkiks mõned asjad kokku ning läheks nendega kaasa. Nad ei tõstnud pilkugi Lucasele, kuid ega ka poiss midagi ei julgenud öelda. Ma neelatasin ning sammusin tagasi tuppa, politsei pingsalt kannul.

''Kus sa oled Niall?'' sosistasin ma vaikselt, kuna tema abi läheks mul praegu väga vaja, kuigi meie eelmise kohtumise tõttu arvan ma, et tema väga minuga rääkida ei soovi.

Ma pakkisin endale vajalikud asjad ja samuti õdede omad, võtsin veel meie pildialbumi ning asutsin siis trepidest alla esikusse, kus nägin ma ikka kaht politsei töötajat, kuid nad olid minu poole seljaga, nad oleks nagu kellegagi rääkinud. Ma ei lootnud palju ning arvasin, et nii kui nii Lucasega. Nende seljataha jõudes köhatasin ma korra ning üks neist vaatas mind korra ja astus siis eest ära. Astudes maja lävest üle ja pilgu tõstes näen ma Nialli. 

''Niall'' pisardasin ma ning jooksin poisi käte vahele.

''Brianna'' pani poiss mulle käed ümber,,Kuhu nad su viivad?''

''Lastekoju, mu õed on juba seal'' nutsin ma vasta poisi õlga. Siis lasin ma poisist lahti ning otsisin kiirelt üles Lucase. Ta seisis eemal pisar silmas, ma asetasin oma kotid ja albumi maha ja jalutasin poisi juurde. Ma kallistasin teda tugevalt.

''Ma tulen ennem minekut teie juurest läbi'' sosistas poiss ning ma noogutasin vastuseks.

''Tule nüüd tüdruk'' lausus meespolitseinik. Ma lasin poisist lahti ning jalutasin tagasi oma asjade juurde, ma haarasin need käte vahele ning vaatasin veel maja, Lucast ja Ni-- ta oli kadunud. Miks ta niimoodi ära kadus järsku? Ma ei pruugi teda tükk aega näha ja ta kaob lihtsalt ära?

''Tule-tule'' kutsuti mind veel ja ma istusin autosse. Mu kotid panid pagasiruumi, kuid albumist ma lahti ei lasknud. Ma hoidsin seda tugevalt oma käte vahel.

''Hüvasti kodu, hüvasti venna'' ma hingasin sisse:,,Hüvasti Niall''

Auto hakkas sõitma ning ma viisin pea alla ning surusin albumit tugevalt enda vastas.

--------------------------------

SEE POLE RAAMATU LÕPP!

Nüüd läheb kõik alles käima! :D

Sellist asja te ei oodanud jamh? :D

Seekord lühem osa

xx