Pettumuslik[l. hemmings]

28.

Heleene

Vaatasin, kuidas Luke pliidi ees süüa tegi ja aega-ajalt minu poole pöördus, et vaadata kas ma ikka alles olen.

"Sul pole tõesti varem poissi olnud?"küsis Luke.

"Teismelisena oli. Rohkem nagu pole olnud. Ma lihtsalt ei usaldanud neid."

"Ja miks?"

"Sest mu eelmine poiss, Mark oli noh... kiusaja. Ma ei saanud pealt vaadata, kuidas ta teiste elusid hävitab ja siis samal ajal minuga koos on. Ma ei saanud midagi teha."

"Ja ta armastas sind?"

"Ma-ma arvan küll. Me läksime ühel peol lahku. Meil oli suur tüli, kuni ta lõpuks karjus mulle otse näkku, et ta on midagi paremat väärt kui mina."pomisesin.

"Sina polnud teda küll väärt. Kuid tema lihtsalt ei osanud sind hoida."

"Ja sina oskaksid?"

"Jah. Isegi paremini, kui keegi teine. Võib-olla."

Naeratasin. "Ma isegi usun seda."

"Siis on hästi."ütles ta naeratades ja tõstis taldriku mulle ette.

Sõime vaikides. Vaid raadio köögikapil mängis ja oli kuulda kolistamist nõudega.

"Mis meist siis ikkagi saab?"küsisin, kui olin nõud kraanikaussi pannud ja diivanile istunud.

"Me ju võiks seda asja siiski proovida. Mis sa arvad?"pakkus Luke ja liikus mulle oma näoga lähemale.

Tõukasin ta eemale, ma tahtsin asjad täiesti selgeks rääkida. Mulle meenus ka see, kuidas Calum oli meid seksisemudeks kutsunud, mis mulle sugugi ei meeldinud. Me ju polnud seda.

"Luke, ma mäletan ikka veel neid solvanguid."pomisesin.

"An-anna mulle andeks. Ma ei tea, ma ei mõelnud nendel hetkedel üldse sinu peale. Sa käitusid nagu sa poleks üldse solvunud ega haiget saanud. Ma ei tea, kuidas see mõnedel õnnestub."

"Mul on see vahepeal õnnestunud."ütlesin ja võtsin ta käest kinni. Mu telefon taskus helises.

"Jälle."pomises Luke ja ma nägin, et helistaja oli Andrew.

"Hallo?"

"Heleene, mul on sulle halbu uudiseid. Sa pead välja kolima."ütles ta.