Täna on reede, esimese koolinädala lõpp-pauk. See tähendas igal aastal pidu, millega uus ja piinarikas kooliaasta täisväärtusliku alguse saab.
Peo korraldavad erineval aastal erinevad inimesed. Ka sel aastal käidi traditsiooniliselt nii tüdrukute kui ka poiste ukse taga koputamas ja "kutseid " jagamas, mis sarnaseid pigem matemaatika vihikust välja rebitud lipikule, millele oli midagi peale kritseldatud.
Nii seisiski meie ukse taga 12.B Mark ja 11.C Marcus , kes oli kutseid jagama värvatud. Kutsutud olid enamjaolt 12.A, 12.B ja 12.C lisaks ka 11.ndad klassid. Enamasti jäeti 10.ndad klassid välja, kuid tänavuaastane läbu tõotas tulla teistsugune.
Toimumiskoht oli tavapärasest teine. Tavaliselt toimus üritus vanas koolimajas, mis asus paar kilomeetrit praegusest koolist eemal. Seal ei olnud küll elektrit ega midagi, kuid alati leidsid targemad ka sellele probleemile lahenduse. Sel aastal oli üritus toimumas kohalikus kultuuri keskuses, kõigil paluti natuke raha kaasa võtta, ilmselt selleks, et hiljem kogu see läbu kinni maksta.
Tegelikult mul polnudki erilist tungi minna, kuid Esmele pakkus see üritus väga huvi. Pidin terve pärastlõuna peale koolist tulekut vahtima kuidas ta oma Hispaania kleite voodile laotab.
Kui aga Mathias mu ukse taha ilmus ja ei tahtnud kuuldagi seda, et mu plaan on minemata jätta, pidin ma siiski nõustuma.
Dawsoni ja Mathiase probleemid olid nüüdseks ilmselt lahenenud. Mathias andis teada, et Caroline jõuab varsti siia.
Caroline ja Heleene elavad meist korrus all pool. Mitte et see oluline info oleks, aga ma lihtsalt mainin.
Pidime poistega ja Caroline'i ning Heleenega ühiselamu ees kell kaheksa kokku saama ja nii me ka tegime.
Me Esemega olime end üles löönud, lõpuks andsin ma ühe kleidi Esmele, sest tema kleidid olid enamasti pikad või siis lillelised. Ta kandis mu punast liibuvat põlvedeni kleiti ja musta pintsakut, mul oli seljas must vöökohast laienev kleit, mille kaelaosal olid valged pärlid. Panin jalga madalad mustad kingad, Esme tõmbas jalga kõrged kontsad ja võttis oma blondid juuksed patsist lahti ja lasi heledatel lokkidel õlgadele langeda. Mina lasin oma sirgetel alaseljani ulatuvatel juustel seljale langeda.
Peagi seisimegi Esmega väljas ja ootasime teisi. Ma vihkasin hilinejaid, me olime täpselt kell kaheksa alla jõudnud, kuid pidime veel seitse minutit ja umbes 26 sekundit ootama, et teised kohale jõuaksid.
Peagi jõudsid alla Heleene ja Caroline, kes nägid väga tšikid välja.
"Tere Aurora, sa näed imeline välja! " ütles mulle Caroline, kelle oranžikad juuksed olid volüümikamad kui kunagi varem.
"Hei, rõõm sind näha. " naeratasin talle ja kallistasin teda.
Rääkisime niisama tühjast - tähjast, kui poisid lõpuks ka meie hulka saabusid, lisaks Dawsonile ja Mathiasele ka Mark ja Marcus, kes olid Heleenele ja Caroline'ile ilmselt kaaslasteks, kuna nad liikusid meist koguaegsammu võrra taga pool.
"Hei, sina!" koputas Caroline Dawsonile õlale.
Kutt keeras ringi ja vaatas ootavalt Caroline'ile otsa.
"Dawson. "
"Dawson, kas sul juhuslikult on üks suits üle? " küsis Caroline.
"Üle ei ole. " raputas Daws pead ja kõndis edasi.
Ma ei teadnudki, et Caroline suitsetab, ju talle on see komme suvel külge jäänud.
Kultuurimajani oli veel alla kilomeetri jäänud, Caroline'i rühm oli meist juba mõned meetrid maha jäänud. Mathias ja Esmeralda jutustasid kahekesi oma reisielamustest ja mina ja Dawson olime vestlusest välja jäetud.
Vahepeal tuli suur tahtmine ka oma arvamus öelda ja oma kogemustest rääkida, kuid see oleks imelik olnud.
"Nagu ma näen, siis sa pole ka sellest peost väga huvitatud? " üritasin Dawsoniga teemat arendada.
"Õigesti näed. " kehitas ta õlgu.
"Ma ei kujuta ette, kuidas ma selle üle elan. "
"Alksi tahaks küll, suvest saadik olen kuival olnud. " ütles Dawson ja sasis oma pead.
"Kuival olnud? " kergitasin kulmu. Pigem nalja viluks.
Ta huulile ilmus kerge muie.
"Sa said kindlasti valesti aru. " raputasin pead ja puhkesin naerma.
"Sa oled vaimukas. " ütles Dawson, näol ikka kerge muie mänglemas.
"Mis teile nii naljakas on?" päris Mathias, kui nad lõpuks ka meid märganud olid.
"Rääkimine reisielamustest. " kergitasin kulmu.
"Oh, meie ka!" ütles Esme oma kuldses naiivsuses mis mind naerma ajas, kuid suutsin end siiski tagasi hoida.
Olime jõudnud telliskividest laotud majani. Hoone oli kahekorruseline ja välja oli kuulda valju muusikat.
"Ma lasen siit niipea jalga, kui Mathias pilgu on pööranud. " pomises Dawson, nii, et vaid mina kuuleksin.
"Ma arvasin, et peod on su päeva osa." Mu hääles oli kerge etteheitvus.
"Sitasti arvasid. Mitte sellised peod." ta krimpsutas nina.
"Sel juhul ma liitun, laseme siit niipea jalga kui me Esmest ja Mathiasest lahti saame. " ütlesin, mille peale Dawson kergelt muigas ja käed oma teksade taskutesse surus.
"Kõigepealt lõbutseme." raputas ta pead.
"Noh, mis te seisate, paneme pidu! " röökis Marcus, kes Caroline'i ja teistega meile järele oli jõudnud.
"Ära karju. " ütlesin talle ja kontrollisin oma kõrvakuulmist.
"Kes minuga esimesena tantsib? " küsis Caroline käega kraatsilist liigutust tehes ja majja sisenedes, meie tema järel.
