"Aurora, kuhu sa üksi lähed, sa oled ikka päris kõvasti purjus. " hüüdis ta järele, kui ma nende tänavaaukude tõttu vaatamata oma madalatele kingadele komistasin.
"Ma vähemalt mõtlen selgelt, mina ei üritanud sind suudelda, see oleks naeruväärne. " irvitasin ja kõndisin edasi oma kleiti sättides.
Kuulsin oma selja taga samme ja keerasin tüdinult ringi.
"Ma saadan su ära." ütles ta ja tõstis ühe sigareti oma huultele. Ta kobas taskust tulemasinat ja ma jälgisin ta tegevust. Ta süütas sigareti ja tõmbas esimesed mahvid. See oli minu jaoks rõve, ma vihkan seda, kui keegi suitsetab, see lehk on lihtsalt talumatu.
"Mine peole. Äkki veab ja sa skoorid? " võtsin jalatsid jalast ja hakkasin edasi kõndima.
"Käi putsi.. " kuulsin teda pomisemas ja turtastasin endamisi.
Mulle meeldib teda mõnitada, ma olen temas leidnud vaenlase, kui nii võib nimetada. Ma ei oska seletada, kuid ma saan mingi rahulduse, kui ma saan sellele ülbele kutile ära panna, mind valdab kergendustunne. Pealegi sellised kutid viivadki kõigi noormeeste maine alla.
"fuckboyd" ja "bad Boys " totaalne inimrämps, kui nii võib öelda, ma ei pea end õelaks bitchiks ma tegelikult pole seda, ausõna, kuigi nii esmapilgul tundub, ma olen kasvatanud mingi kaitsekilbi, et inimesed ei näeks mu tõelisi omadusi ja ma nautisin seda, naudin siiani.
Üksi hämaras kõndimine ajas mulle judinad peale, aga ma ei pannudki seda enam väga tähele, sest peagi olin ma ühiselamu ees ja just siis taipasin, et uksed on ju juba ammu kinni.
Lõin end tugevalt vastu otsmiku ja istusin kooli pargi pingile.
"See on lootusetu, Aurora, sa oled nii loll." pomisesin omaette, kaalutledes, et mis nüüd edasi teha.
"Mul on võtmed ja kui sa juhuslikult ümber mõtled siis sa võid minuga tulla, mitte et ma kutsuks. " ütles minust mööduv Dawson ja suundus poiste ühika poole.
"Oota, ma tulen. " Oleks mul mõni teine valik siis ma poleks seda teinud tundub, et oleme viigis.
"Ja kui sa mind puutud, oled surnud. " vehkisin oma nimetissõrmega ta nina ees, kui olime ilma suurema vaevata ühikasse sisse saanud.
"Ole vait, nagu ma tahaks sind puudutada. " ütles ta sosinal.
Pomisesin talle midagi mühatuse sarnast vastuseks ja järgnesin talle Mathiase ja tema tuppa. Ka see möödus meil ilma suuremate probleemideta.
"Kust sa võtmed said?" küsisin, kui alles nüüd see mõte mulle pähe ronis.
"Ära topi oma nina teiste asjadesse. " ütles ta ja istus ilmselt oma voodile.
"Kust sa said need?"
"Ära uuri, mida vähem sa tead seda parem sulle, need on minu asjad ja sa peaks õnnelik olema, et sa siin olla saad." turtastas ta " kui sa poleks Mathiasega nii palju seotud oleks ma su sinna samale pingile jätnud, ilma suurema süütundeta. "
"Ei huvita üldse. "
"Mathias ja See sinu piff tulevad ka siia, seal sa magada ei saa. " ütles ta nii muuseas ja viskas voodile lebama. Mõne hetkega oli ta süütanud sigareti ja seda kimuma hakanud.
"Kus siis?"
"Minu poolest kasvõi põrandal. " ütles ta õelalt ja jätkas oma tegevust.
"Keri kuradile.. " pomisesin endamisi ja kõndisin nende toa ukseni, tõmbasin selle lahti.
"Et sa oma suitsu sisse lämbuks." sisistasin ja tormasin otsa Esmele ja Mathiasele, kes mind ehmatusega jõllitasid.
"Mis teil toimub siin?" küsis Mathias kergelt pehme keelega ja vaatas minu selja taga voodil lamavat Dawson.
Mathias muigas.
"Ei, jumala eest ei iial. " raputasin pead, kui sain aru mida ta arvab.
"Ega ma tegelikult ei uskunudki. " ütles nüüd ka Esme ja hakkas itsitama.
"Kuidas me magame, ma tahaks magada." ütles Esme uimaselt, kui olime tagasi toas, mida ma parasjagu tuulutada üritasin.
"Lükkame voodid kokku." leidis Mathias lahenduse.
"Me magame neljakesi? " küsis Esme ja tegi käega imeliku žesti ja pani teise käe umber Mathiase kaela.
"Ma ei harrasta grupiseksi." ütles Dawson ja kargas püsti.
Mathias naeris ja lükkas oma voodi Dawsoni oma vastu.
Mathias ja Esmeralda olid üksteise küljes nii kinni, nagu oleks nende kokkuliimimisel kasutatud midagi "kuuma liimi laadset " Olgu selleks siis kas armastus või alkohol.
