Esimene koolipäev, see ei olnud midagi jalustrabavat või ebatavalist. Kõik oli nagu tavaliselt lühike õppeaasta avamine ja seejärel õpilastele õpikute ja tunniplaanide jagamine, põhimõtteliselt oli see lihtsalt mööda klasse jooksmine. Trügimine oli kohutav, käis lausa võitlus kohtade pärast. Esimesed read jäid nagu alati tühjaks ja nagu tavaliselt pidid viimase rea luuserid õpetaja käsul esiritta istuma, nad kohe üldse ei õpi. Me leppisime Esmega kokku, et me istume koos, see tundus mulle ka ainuõige otsus, me oleme ju siiski toakaaslased ja peame terve aasta koos veetma.
Mathias sättis igas klassis end koos oma nõoga meie lähedale istuma, ilmselgelt pakkus talle see heledasilmne blondiin huvi, seda oli ta pilgust näha, kuidas ta seda neiut õgib.
Kui koolis asjaajamised aetud olid ja me oma õpikud ja tunniplaanid kätte saime, pakkusin Esmale välja, et läheks linna peale. Ma olin näljane ja ma ei viitsinud kööki minna, ning mul oli tuppa ja riidekappi väikest värskendust vaja. Esmakordselt oli sellega loomulikult nõus ja siin me nüüd oleme, sööme kohvikus sõõrikuid ja jutustame endast niisama.
Ups! Ten obraz nie jest zgodny z naszymi wytycznymi. Aby kontynuować, spróbuj go usunąć lub użyć innego.
"Kes see kutt on, kes meile igas tunnis külje alla ronis? " küsis Esme.
"Sa märkasid jah? " See ajas mind naerma.
"Ta on imelik. " tüdruk kortsutas kulmu.
"Ta nimi on Mathias, ta on lihtsalt armunud, näeb sinus ilmselt mu endist toakaaslast, Jessicat, nad läksid lahku, enne suve algust."
"See vist selgitab asja, aga hirmutav, kui mingi kutt igas tunnis üritab meie läheduses istuda ja see tema pinginaaber, tundub kuidagi.. "
"Ma arvan ka." naersin ja Esme liitus minuga.
"Sa muidu kisakooriga oled kokku puutunud? "
"Mingil määral, Hispaanias panime koolidevahelise võistluse kinni, mis siis?" küsis ta ja hammustas oma sõõrikut.
"Meil tuleb iga-aastane kandideerimine, tuled ka?"
"Miks mitte. "
"Meil on muidu õpilasesindus, pasunakoor ja jalgpall ka."
"Kisakoor on rohkem minu teema, ma arvan. " naeratas ta ja lükkas oma punupatsist lahti libisenud salgu kõrva taha.
Kui me söödud saime, mõistsime, et on aeg tagasi ühiselamusse minna, meil oli vaja veel õpikud korda ja kooliks valmistuda.
Meie ühikatädil on teatud reeglid, kell kümme pannakse ühiselamu uksed lukku ja kell viis hommikul avatakse, kui hoones on noormehi, siis nad peavad lahkuma kell seitse õhtul, muidu võib sellest suur jama tulla, sama on poiste ühiselamus, karm, kas pole?
Meie muidugi nii hilja peale ei jäänud ja olime juba kella viiest ühiselamus.
Panime oma koolikotte parasjagu kokku kui mu telefon vastikult pinisema hakkas. Mul on kõlariga midagi ja see tõesti hakkab kõrvadele, unustasin ilmselt hääletule panna.
Mu eredal ekraanil vilkus Mathiase nimi.
"Ma kuulan sind, Mathias. " ütlesin tüdinult, ma tõesti olin väsinud, ei saanud öösel hästi und.
"Tulge välja, lähme kuskile." ütles ta innukalt.
"Kuhu, kell saab kohe kaheksa!? " ütlesin üritades talle mõista anda, et mul tõesti pole tahtmist. Kuid ei, ta ei plaaninudki alla anda.
"Tule, ma tahan temaga tutvuda. " vaatasin hetkeks Esmeralda poole kes mind jälgis.
"Aga kui ta ei tule?"
"Siis tuled sina üksi, meil on mõned joogid ja näksid. "
"Kas sul apelsini mahla on?" küsisin.
"Sinu jaoks alati." ta teab, et ma olen totaalne apelsinimahla hull, see on mu ainuke nõrkus.
"Ma küsin temalt, kas ta tahab tulla, aga ausalt öeldes olen ma väga väsinud. "
"Küsi. " vastas ta ainult ja ma pööritasin silmi.
"Esme, Mathias kutsub meid välja. " sosistasin talle, et poiss ei kuuleks.
"See pingipervert? " sosistas tüdruk vastu.
"Jah."
"Ma pigem naudin oma ühikamõnusid ja puhkan end välja, teinekord. " vastas tüdruk mulle kergenduseks, ta mõtleb minuga sarnaselt ja mulle see meeldib.
"Me ei tule täna, aga täname pakkumast. "
"Aga.." hakkas kutt ütlema, kui ma ta juttu lõikasin.
"Head ööd, Mathias. " panin kõne kinni ja viskasin voodisse.
"See tüüp tundub tüütu." ütles Esme ja võttis öökapi sahtlist oma pesemistarbed.
