Lõpuks oli käes viimane tund. Selleks oleks pidanud olema matemaatika proua Greeniga, aga selle asemel tuli õppealajuhataja ja jagas meile infot selle õppeaasta kohta ja erinevate ringide kohta. Kuna me olime lõpuklass siis kaasnes sellega ka palju kohustusi.
"Nagu te aru saite, siis ma tulin siia, et saada teada teie klassi aktiivsed õpilased. Te hakkate hoolitsema koostöös õpilasesindusega õpilasürituste eest."
"Ma pakuksin välja klassivanema, kui tohib? " keegi ei teinud piiksugi, seega jätkas ta juttu.
"Ma pakuks välja Aurora Lighendsi " ütles naine. Kuid ma ei pannud seda tähele.
"Aurora." togis Esme mind.
"Mh?" küsisin ja ta näitas kergelt peaga naise poole.
"Aurora, oled nõus? " küsis Naine ja sättis oma prille.
"Jah, miks mitte." Ei, kindlasti mitte.
"Tule seisa klassi ette ja vali endale viis inimest. " Okei see oli nüüd natukene keeruline, ma ei suhelnud just paljudega, enamus olid luuserid või tõusikud.
"Võin alustada? " küsisin ebakindlalt.
"Jah, julgemini. " ütles naine ja noogutas.
"Esmeralda Hall. " ütlesin üpris kindlalt. Esme näost oli näha, et ta ei taha endale kohe sellist kohustust õlule, kuid ma ei kavatsenud seda suppi üksi süüa.
"Mathias Mellark " poiss tuli Esme järel klassi ette seisma.
"Caroline Wonfield, aga teda pole täna siin, aga ta on kindlasti nõus. " Naine noogutas.
"Heleene Clark. " Heleene on Caroline'i toakaaslane ja see tundus mulle õige valik. Pealegi on ta tark, tüdrukul on helepruunid juuksed millel on blondid salgud.
Heleene naeratas ja sammus ka minu juurde, rohkem polnudki mul kedagi võtta.
Vaatasin tükk aega Dawsonit, kes telefonis istus.
"Dawson Mellark. " ütlesin ma kindlalt, ma ei tea isegi, aga seda ülbet kutti on vaja kasvatada, pealegi kui Mathias juba meie grupis oli siis miks mitte.
Õppealajuhataja ebales ja köhatasin, talle ilmselt see mõte ei meeldinud ja oli enam kui kindel, et ta teab sellest noormehest ja ta mainest rohkem kui meie kõik kokku.
"Dawson Mellark! " kordas õpetaja närviliselt.
Dawson tõusis püsti ja lükkas telefoni oma tasku ja seisis mu kõrvale.
"Sul ikka on vaja teistele paska kaela raputada. " ütles ta piisavast hääletult, et ainult rohelise tahvli ees seisjad seda kuulsid.
"Väga tore, et sa ka uusi õpilasi sellesse kaasad." noogutas naine.
"Aurora, ma vahetaks sinuga veel paar sõna, teised olete vabad." ütles naine, millele järgnes vali sagimine, Esme lubas mind garderoobis oodata.
"Aurora, ma oleks tänulik, kui sa hakkaksid meie õpilasesinduse juhiks, eelmisel aastal tegid sa Jessica Simpsoni kõrval väga silmapaistvat tööd. "
"Ma ei teagi, kas ma olen selleks hea, ma mõtlen, et ma pakuks selleks Caroline'i. "
"Ma tegelesin sellega, helistasin eelnevalt Preili Wonfieldile ja tema pakkus sind, see oleks suur au ja ma oleks väga tänulik. "
"Kui nii, siis eks ma olen."
"Suur tänu, kui sa midagi vajad või soovid siis küsi, me jääme sulle terve kooliga tänuvõlgu. "
"Mul pole mingeid nõudmisi. " raputasin pead kuid siis tulin ideedele.
"Või tegelikult, ma tean küll, et asepresident on aasta noorem, aga ma tahaks väga, et Esmeralda Hall mu kõrval seisaks."
"Minugi poolest. " naeratas ta ja ma lahkusin klassiruumist.
Garderoobis olid Esme ja Mathias, kes omavahel midagi arutasid.
"Üüü. " irvitasin nende üle.
Esme saatis mulle hoiatava pilgu.
"Õnnitlen, uus asepresident! " sirutasin tüdruku poole käe.
"Sa ei teinud seda. " raputas ta pead.
"Ma ei kavatse üksi selle kõigega hakkama saada, selleks sõbrad ju ongi." kehitasin õlgu ja läksin oma jakki garderoobist võtma.
"Kas lähme? " küsisin ja vaatasin ootavalt nende poole.
"Lähme, aga ootame Dawsi ka ära, ta läks suitsule. "
"Kes ta selline üldse on, ta iseloom on väga keeruline, peaks mainima. "
"Lihtsalt pohhuistlik vend, harjud ära. Tal olid eelmises koolis ka probleeme, ei suuda normaalselt koolis käia ega tundidest osa võtta, joob, suitsetab, on oma maine alla viinud ja üldse Mellarki nime,mina pean nüüd seda sitta kahe suupoolega sööma. "
"Su pilgust on näha et sul on totaalselt kopp ees."
"See on vähe öeldud. "
"Ma pole kunagi palunud kellelgi end kasvatada." ütles Dawson, kes oli märkamatult kooliuksest sisse tuldud ja kõike pealt kuulanud.
"Daws, ole nüüd. " ütles Mathias vabandavalt.
"Keri õige kuradile. " ütles ta ja surus käed oma pükste taskutesse ja väljus hoonest ühika suunas.
"Dawson! " hüüdis Mathias talle järele kuid too vaid viipas käega.
Mathias istus uuesti maha ja langetas pea taha.
"Putsi. " ütles ta lihtsalt.
"Sa vist pingutasid üle. " ütles pead vangutades.
"Ma lähen räägin temaga. " ütles ta ja kadus kiirelt õue, meie üritasime Esmega tal kannul püsida, Dawson istus poiste ühika trepil ja tegi suitsu.
"Dawson. " ütles Mathias närviliselt.
"Kao mu silmist, enne kui ma enesevalitsuse kaotan. " ütles Dawson ja tõusis püsti, koni maha visates.
"Rahu poisid! " ütlesin.
"Sa hoia üldse oma lõuad kinni, see pole sinu asi. "
"On küll, Mathias on mu sõber ja sa kavatsed talle molli anda, tõmba tagasi. "
"Pange põlema ennast. " ta oli vihane, ta lahkus meie juurest, samal ajal taskust suitsupakki kobades.
Ops! Esta imagem não segue nossas diretrizes de conteúdo. Para continuar a publicação, tente removê-la ou carregar outra.
