Tollel õhtul koju kõndides ei leidnud ma sõnu kirjeldamaks oma tundeid..
Ta oli pakkunud mulle küll küüti kuid eelistasin siiski koju jalutada. Väike osa minust lootis, et jalutades saaksin ma oma peast välja need miski pärast piinavad mõtted.
Kui tal on nii imearmas tütar on tal ka naine..
Miks ma kõlan nagu mingi armukade hull?!
See ei ole ju normaalne!
Ta on ainult mu vana klassivend.. vana klassivend..
Endalegi üllatuseks olin jõudnud kodukseni.
Läksin tuppa ning riided vahetanud, paiskusin voodisse ning vajusin unne.
**
Hommikul ärkates ning uniselt silmi avades pidin vapistusest õhku ahmima.
Ta seisis minu kodus, minu toas..LÃBIPEKSTULT!
"Mis..."
Ta keeras pea ning jäi mind oma vaevu lahtiste ning üleni muljunud silmadega põrnitsema.
"Ma seletan hiljem, palun aita mind.."
YOU ARE READING
Hate Vs Love
RomanceMida teha kui inimene keda sa kogu sûdamest vihkad on inimene keda sa sisimas armastad ? Kuidas otsustada millistele tunnetele voli anda ning millistest lahti peaksid laskma ? Kui ta tõesti on nii halb nagu kõik räägivad siis miks mul on tunne nagu...
