Hate Vs Love

8.Saladused

Ärkasin hommikul peavalu tõttu.Kõndisin kööki ning valasin endale vett, et aspiriin enne Keiti ãrkamist sisse võtta.

Ta magas nii armsalt, et mul tekkis hetkeks tunne nagu näeksin und..

Endale hommikumantli selga ajanud läksin kööki, et hommikusööki valmistama asuda.

Praadisin kaks omletti ning kõrvale otsustasin veel hakkida värsket salatit.

Mãletan, et keskooli ajal armastas ta ülekôige juua värsket apelisimahla, ma loodan, et see nüüdseks ajalugu pole.

Kui olin jookidega valmis saanud ning laud sai kaetud oli aeg riided veidid kodusemate vastu vahetada.

Õnneks teatasin juba hommikul tööandjale, et vôttan paar päeva palgata puhkust.

Kui olin riided vahetanud otsustas unimütski ärgata.

Vaatades kuidas ta uniselt voodist vãlja loivab ei suutnud ma naeratust tagasi hoida..

Olin nii mitu aastat soovinud, et ãrkaksime hommikul koos ning ma valmistaksin talle hommikusööki..

Tôsi minu ideaalis polnud lãbipekstud Keiti kuid siiski oli tänane enamgi kui perfektne..

"Mis sa naerad?"

Ta oli jôudnud kööki ning jälgis mind uksepiidal seistes ning seinale nôjatuses nii kavalalt..

"Ei midagi..Jäin môtesse.Tule sööma palun."

"Niimoodi või?"

Ta viis mu tähelepanu enda bokserite väel olekule ning tõstis kavalalt kulmu justkui tema arust ei oleks ka nônda söömisel vähimatki probleemi.

Ma läksin näost tulipunaseks kui taipasin mida just öelnud olin..

"Eiei..Oota, ma otsin sulle mingid rõivad."

Palusin tal vannituppa minna ning hakkasin enda kappides sobrama.

Ma teadsin, et mu kunagine kihlatu jättis meie lahkumineku ajal enamus oma riideid siia.

Olen mitu korda kaalunud nende ära viskamist, jumal tänatud, et ma seda ei teinud..

"Jumal tänatud.."

"Kui oleks võimalik siis äkki tãnad teda hiljem ja tood mulle praegu riided, külm hakkab.."

Eh..On tema ikka lapsik.

Krabasin riided ning läksin vannitoa ukse taha.

"Tee uks lahti."

Uks avanes ja ma katsin oma silmad ning ulatasin talle riided.

"Mis sa häbened?Sa oled mind pesuvãel varemgi nãinud."

"Ära jama..See oli aastaid tagasi ja pealegi pane see uks juba ükskord kinni."

"Räägi,räägi.."

***

Istusime söögilaus.

"Kelle omad need riided on?Vôi oled sa vahepeal meesteriietest huvituma hakkanud?"

Oh issand miks ta seda küsima pidi?!

"Mu endise kihlatu."

Keiti POV

Tômbasin endale apelsinimahla kurku ning hakkasin lakkamatult köhima.

Mida kuradit?!

Mis mõttes "mu endise kihlatu."?!

Miks mina sellest "kihlatust" midagi ei teadnud?

Kuigi tegelikuses pole ma mitte keegi, et ta mulle midagi seletama peaks..

Aga ikkgi..

Ta tõusis püsti ning kõndis minuni, et mu selga õrnalt patsutada.

"Kõik korras?"

"Kõik ei ole sugugi korras peale sellist uudist.."

Ta nägu tômbus kaameks.

Kurat mis mul ikka viga on?!

Ta tõusis püsti ning kõndis magamistuppa.

****

Loodan, et meeldis. Otsustasin seekord Keithi POV- i ka lisada ning jutt on ka pikkem kui tavaliselt.

Head lugemist! :)

Kristel<3