Hate Vs Love

5.Tõde

Tulles tagasi töölt ei suutnud ma mõelda millegile peale kohvikus öeldu..

Kuigi ma ei tahtnud seda endale tunnistada võis Sharal siiski mingil määral õigus olla.

Ma tõesti tundsin ta vastu midagi kuid ma ei olnud kindel kas selleks olid vanad tunnded või oli siin miski muu mängus..

Olin otsustanud neid mõtteid eirata sest see tundus lihtsalt ebareaalne.

Olin end mõnusalt voodisse seadnud ning kavatsesin vaatada ära terve hooaja "Fuller House"-i sest ma lihtsalt armastasin lapsena seda sarja ning nüüd kui on tulnud uued osad olen ma ennast sellele pühendunud.

Olin just ennast mugavalt sisse seadnud kui mu telefon piiksus.

Sõnum

Hey

Kas sul on kiire?

Oleks tore kokku saada, kui sa just oma kassiga hõivatud pole ;)

Olin lihtsalt shokkis..

Kas oleks õige tegu minna?

Kuid miks ka mitte, me oleme ju vanad klassikaaslased nii, et sellest pole ju midagi imelikku..

Hüppasin voodist välja ja liikusin kappini.

Mida selga panna?

Kas see on date või lihtsalt tavaline õhtusöök?

Peale kahekümmne minutilist arutust jäid mu silmad peatuma tumesinisel kleidil mida kantsin viimati aasta tagasi.

See polnud niiga pidulik ega ka tavariietus, täpselt keskmine.

Kui olin kleidi selga saanud panin jalga mustad kontsad ja juuksed jättsin hobusesabasse.

Uskumatu, et ma seda teen..

Peale kümmne minutilist taksosõotu jõudsin viimaks tuledest särava Rousette restorani ette kus ta pidi mind ootama..

Kõndisin närvidest pakkatatuna kuldsest uksest sisse vasakule, aknapoolsesse lauda kus ta mind juba ootas.

Tema silmad lõid mind nähes särama justkui jõulutuled ja ausalt öeldes oli reaktsioon vastastikkune.

Rääkisime terve õhtu ning aeg justkui lendas.

"Mul on väike tütar, Katie."

Ta võttis pintsaku taskust välja imearmsa pildi pisikesest tütarlapsest.

Ja mina loll veel arvasin, et ta on vallaline..