Hate Vs Love

4.Unustamatu

Vajusin voodile ning sulgesin silmad.

Imeline..

Ma ei olnud juba aastaid kellegiga tundnud sellist sidet.Me saime selle lühikese ajaga, mil ta mu koduni saatis rääkida kõigest..

Temas oli siiani alles see miski, mis mind oli keskkoolis võlunud..Oli see siis tema kuulamisvõime või sarmikus, mis iganes see ka polnud, see võlus mind, tohutult..

Ma ei saaks öelda, et oleksin temasse taaskord ära armunud kuid kindlasti tahtsin ma, et jääksime nüüdsest tihedamalt suhtlema ning kuna selle ettepaneku oli tema juba teinud, ei tundunud seda raske saavutada olevat.

*

Hommikul magamisest puhanud silmi avades tundsin end paremini kui ei iial varem.

Minu elu oleks justkui saanud uue suuna.

Voodis kassi kaisutades läbis mu mõtteid hetkeks tõsiasi, kui tore oleks lisaks kassile kunagi ka meest nõnda hoida.

Ma ei mõistnud, mis oli minuga viimase 24 tunni jooksul toimunud, sest varem pidasin mehe või abiellu tsenaariumit lihtsaks aja raiskamiseks kuid nüüd pidin ma tõdema, et igatseisin isegi mehist energiat ning kohalolu oma ellu.

Selline mõtteviis vajas kohest analüüsi, seega võttsin öökapilt telefoni ning helistasin Sharale, oma kolleegile ning ühtlasi ka parimale sõbrannale.

"Hei, magasid veel?"

"Muidugi mitte, kell on juba pool kaksteist, ega ma siis poole lõunani põõnata saa.."

"Okei, oleks sul täna aega kokku saada?"

"Ikka, kuidas kell üks Aria kohvikus sobiks?"

"Perfektne, näeme seal."

Panin kõne kinni ning tõusin kergendusega voodist.

Ta aitab kindlasti sotti saada sellesse, mis minuga toimub.

Kui olin ööriided vahetanud musta suvekleidi ning valgete kontsade vastu ohkasin kergendunult ning läksin kööki.

Eilsest oli külmkapis veel järel vanaema saadetud õunakooki. Lõikasin sellest tükki ning istusin laua taha, et vaatada üle hommsed seansiajad.

Nii kell 11.00 on esimene. Perfektne, homme saab kauem magada!

Olin alati üliõnnelik kui hommikused seansid olid hõivanud Shara klendid, sest see tähendas rohkelt und ja ilusamat hommikut.

Kui olin toiduga lõpetanud tegin veel paar töökõnet ja hakkasin kohviku poole liikuma.

*

Istusin aknaäärsesse lauda ning jäin Sharat ootama.

Nagu alati oli ta minuti täpsusega kohal ning istus uudishimust lõhkedes lauda.

"Nii, räägi mis uudist?"

Rääkisin talle võimalikult lühidalt taaskohtumisest kunagise kallimaga ning mind vallanud täna hommikustest tunnetest.

Nagu oli juba ootada, oli Sharale koheselt teooria olemas.

"Noh see pole ju üldse raske juhtum..Vanad tunded tärkasid taas!"

Pidin naeru kätte ära surema kui ta seda ütles..

Vanad tunded ja tärkasid?! Lubage naerda!

"Ah, mine sa ka oma teooriaga!"