Hate Vs Love

11.Kiri

I'M BACK ❤️

-----

Keithi POV

Tänane päev pole mitte lihtsalt kummaline vaid ikka väga kummaline.

Kell oli saanud juba umbes viis kui uksekell helises ning ma seda avama suundusin.

Uksetaga oli üksnes ümbrik, millel polnud peale vaadates isegi saatja nime,

Peal oli vaid suurte tähtedega,

DEBORA

Me elame küll hetkel olude sunnil koos kuid ma teadsin, et mul ei ole õigust seda avada seega sulgesin ukse ja asetasin selle köögilauale.

Kuna und mul enam ei tulnud otsustasin söögi tegemisele keskenduda, lisaks sellele, et mu enda maks hakkas juba kopsu sööma on Debilgi kindlasti peale tööd kõht tühi ja arvestades seda, et ta tööpäev pidi lõpema juba tunni pärast läks mul söögitegemisega kiireks.

---

Laud sai kaetud ning juba kuulsingi uksekella,

Avasin ukse.

"Hei, töö läbi?"

Debi astus tuppa ning võttis saapad jalast ja kõndis kööki.

Ta nägu oli nii hämmeldunud, loodetavasti õnnest..

"Sa tegid spagette?!"

Oh..Kas talle ei maitse need?

Nüüd astusin küll ämbrisse..

Ta märkas mu mureliku ilmet ning võttis mu embusse.

"Ma armastan spagette!"

Oh..
Seekord Mul ikka vedas..

Sõime ning lobisesime peagi paar tundi, mulle tundus hetkeks nagu kõik lahus olles aastad kaoksid..

See tunne oli imeline, oleksin tahtnud, et see kestaks igavesti..

----

Olin just nõudepesemisega ametis kui Dembi mulle segaduses olles otsa vaatama jäi, märkasin ta käes seda kirja..

Miks ma küll talle enne sööki sellest talle ei rääkinud?!

"K, mis see on?"

K!

Ta polnud mind sedasi aastaid kutsunud..

----

To be continued ❤️

Loodan, et teile meeldis tänane osa,

Have a very blessed day!