"Eloise"

Šepsi kritseldised

Nädalavahetuse saabudes oleme me kõik üsna närvis ning elevil, sest Aleksandr Šeps oli nõus meie maja külastama ja me ootame teda ärevalt. Niipea, kui heliseb uksekell läheb mu isa seda avama.

"Tere!"

"Tere, teie olete Madis?" küsib venepärane aksent ukse pealt. Saan kohe aru, et see on Aleksandri hääl.

"Jah, meeldiv tutvuda." vastab isa ja nad suruvad kätt.

Aleksandr võtab üleriided seljast ja astub edasi elutuppa. Tema tegutsemist on väga huvitav jälgida. Ta lohistab mööda majaseinu enda parema käega, kuid ei puuduta neid ning lausub peaaegu otsekohe: "Siin majas on väga kummaline olla. Kas teil on siin raske viibida?"

Tema küsimuse peale tulevad judinad läbi selgroo ja tundub nagu ta oleks sellele juba vastust ette teadnud ning kohe, kui Šeps mulle pilgu heidab, tunneb ta mu ära ja naeratab mulle tervitavalt. Ma naeratan vastu.

"Jah siin on tõepoolest imelik olla. Keegi nagu jälgiks koguaeg ja siin on pidevalt igasugused helid ja sammumised ja..." mu ema ei jõua lauset lõpetada, sest Šeps pöördub Johni poole: "Kas teie ka tunnete siin midagi ebaloomulikku?"

"Ausalt öeldes ei tunne. Ma ei saa aru, milles nende probleem on."

"Mhmh..." lausub Šeps mõtlikult.

Tema edasine käitumine on eriti imelik. Ta võtab Johni parema käe ja paneb selle enda parema käe peopesale. Pomiseb midagi omaette ja laseb seejärel Johnil maha kükitada, et tema parem käsi vastu põrandat panna. Ta ise kükitab ka ja hoiab Johni vasakust käest suletud silmadega kinni. Mõni minut hiljem avab Šeps silmad, laseb Johni käest lasti ja vaatab natuke kohmetult ringi, kuni lausub: "Здесь портал."

Mõne hetke pärast tahtis Šeps minna teisele korrusele. Juhatasin ta sinna ning ta lausus mulle: "Vii mind sinna." viidates minu toaukse poole.

"Olgu" vastan talle ja avan enda toaukse. Ta kükitab minu seinašeifi ette maha ja korrutab endale sõnu: "ведьма, проклятие, портал." (Nõid, needus, portaal)

Šeps palub mul toast lahkuda ja ma jätan ta natukeseks üksinda, kuni möödub umbes 20 minutit ja ta mu toast välja tuleb. Esmalt soovib ta rääkida mu emaga omavahel, kuid mõne aja pärast kutsub Šeps meid kõiki lähemale, sest on aeg tema juhiseid ja nõu kuulata.

"Teie maja on 'portaal'. Siin on palju ekslema läinud hingi. Nad ei taha seda needust enam. Maja on neetud ja nad jäid siia. Te peate rahunema. Eloise saab aidata. Tema abivahend olla John."

Kogu jutt tundus jabur, ebaloogiline ja segane. Ka Aleksandr ise veeris vaevu sõnu kokku, sest öelda oli hästi palju, aga eesti keelseid sõnu oli liiga vähe.

"Mis abivahend?" Küsis John.

Šeps tajus Johni närvilisust ja noogutas talle, andes mulle samal ajal kätte üht kokku murtud paberit. Seda uurides saan aru, et sellel on erinevad suunised ja tegevuspunktid, kuidas needuse likvideerimisega tegeleda. Ta ütles mulle seda ulatades: "Sina tead, mida teha."

Noogutasin ja tänasin Šepsi. Vanemad arutlesid Aleksandriga tasu üle ja ma kutsusin Johni kõrvale, et talle seletada, mida Šeps 'abivahendi' all mõtles.

"John sa oled minu kontaktisik, läbi kelle saan ma signaalid kätte. Ilma sinuta ma neid ei saa, sest sa oled nagu infopost. Šeps andis mulle juhised, millega ma saan maja needuse alt vabastada nii, et kui ma protaali sulgen on enamus vaime portaali taga. Aga sinuta ma seda teha ei saa, sest sina annad mulle sealtpoolt info edasi, saad aru?"

"Ei saa! Kuidas kurat saan mina olla mingisugune infojaam? Ja kuidas sina vaimudega suhelda oskad?" küsib John vihaselt. Ma võin vaid oletada, kui segaduses ta on, ja proovin seletada: "Ma ei tea, sa lihtsalt oled, Šeps ütles."

"Sinust ma ka aru ei saa, sa oleksid temaga justkui varem kohtunud." ütleb ta mulle turtsudes.

Hakkan end just põhjendama, aga enne saadame Šepsi ära ja ma otsustan ka ise välja minna. Ma tahan rääkida Andresega ja temalt abi paluda. Olen Toomingate pool, kuni kell saab 21:00.

"Olgu, Andres, ma pean nüüd minema."

"Okei, aga ära muretse siis eks?"

"Proovin mitte, aitäh sulle."

Ütlen kõigile 'head aega!' ja sammun tagasi kodu poole. Mõtted on Šepsi kritseldustel, sest seal oli ka kirjas, et täna öösel südaöötundidel on vaja esimene rituaal läbi viia. Õnneks on John minuga ja toetab mind. Kodus viin Johni ka asjadega kurssi, seletades talle ära tema töö ülesanded ja kohe, kui kell lööb südaööle, oleme me minu vennaga valmis. John asetab enda parema käe šeifiuksele ning mina hoian tema vasakust käest kinni ja viin end transsi, et leida sissepääs teispoolsuse piirimaile ja saada kontakt vähemalt ühe vaimugagi.