Kuidas sa unustasid, Stella? [2018]

15

Peale filmi vaatamist me põhimõtteliselt ei teinud midagi. Lebasime niisama üksteise kaisus ja see oligi kõik kuniks uks avanes. Karli isa oli koju jõudnud. Sisse astus umbes 50ndentates mees. Tal oli seljas must ülikond, ühesõnaga ta oli viisaka välimusega. Isegi liiga viisaka välimusega. Ta teretas meid viisakalt ja küsis minu käest:"Kas teie nimi on Stella?"
Stella:"Jah, see on minu nimi."
Ta ulatas mulle oma käe ja lausus:"Meeldiv tutvuda. Minu nimi on Edward."
Stella:"Meeldiv tutvuda."

Ma vihkan olemist sellises peenes seltskonnas. Ma ei tea kunagi, mida öelda või teha. Linnas elav maakas ütleksin ma selle kohta. Ma poleks ealeski arvanud, et Karli isa selline on.
Nende korter oli selline keskpärane ja ma järeldasin sellest, et Karli isa on ka selline tavaline aga ei. Stella, sa ei tohi kunagi enne inimest nähes järeldusi teha.

Karli isa võttis oma asjad ja ulatas Karlile 500 eurot. Noh...normaalne.
Edward:"Sul läheb seda kindlasti vaja."
Siis ta ütles "Head aega" ja astus uksest välja.
Kummaline.
Karl asetas raha oma teksade tagataskusse ja me istusime diivanile.

Stella:"Kas su isa on koguaeg selline?"

Karl:"Milline?"

Stella:"No, selline viisakas aga samas selline vaikne ja kummaline?"

Karl:"Ei, vanasti sai temaga vähemalt normaalselt räägita aga nüüd ta leidis omale proua ja nüüd ta on täielikult muutunud. Käib ringi nagu iga päev oleks püha ja üritab viisakas olla. Aga teeks midagi? Läheks sööma või midagi?"

Stella:"Lähme. Aga kuhu?

Karl:"Kuhu printsess minna tahab?"

Stella:"Hessi"

Karl:"Davai"

Jõudsime siis hessi ja hakkasime süüa tellima.

Karl:"Mulle palun üks Big Mac"

Müüa vaatas teda kuidagi imelikult ja hakkas juba midagi ütlema aga siis ma sain ju aru milles asi oli. Me olime ju hessis. Müksasin Karli ja ütlesin, et me oleme hessis.

Karl:"Oih, vabandust. Ma võtan ühe topeltjuustuburgeri ja suured friikad ja jookiks sprite."

Stella:"Ja mulle sama, ainult, et jookiks soovin mina Fantat."

Istusime lauda ja hakkasime naerma.

Stella:"Sina ja tahad hessist Big Mac'ki geenius."

Karl:"No siis hakkavad ise ka varsti big mac'ke tootma minu pärast."
Ise lahinal naerdes aga seda mida ta ütles, seda ta vist ise ka ei uskunud.

Varsti toodi meie söögid lauda. Teenindaja vaatas meid küll imelikult aga meid see üldse ei huvitanud. Karl hõikas veel järgi:"Ära pange tähele, me olemegi natukene napakad."
Mille peale me jälle naerma puhkesime. Naersime päris kaua lihtsalt selle pärast, et me üksteisele otsa vaatasime. Lõpuks ta küsis:"Mille peale me üldse naerame?"
Stella:"Ma ei tea."
Lõpuks me taipasime sööma hakata.
Kui söök otsas oli otsustasime minna ujuma. Ma pean mainima, et oli 23.mai aga see meid ei huvitanud. Kõndisime järve äärde. Issand kui lollid me oleme! Meil pole ju ujukaidki. Siis otsustasime minna lähimasse riiete poodi ja ujukad osta. Mina ostsin või õigemini Karl ostis mulle sõjaväe mustriga bikiinid.

(Pilt on kujundlik)
Ja Karl ostis endale tavalised mustad ujumispüksid.
Viimaks olime valmis minema ujuma.
Mina hakkasin tasakesi vette minema. Külm oli. Karl hüppas kohe sisse ja pritsis mind.
Stella:"Jäta järgi või ma tapan su ära!"

Karl:"Kui sa mu kätte saad siis jah."

Ma hüppasin kohe vette ja üritasin teda kätte saada aga ta oli liiga kiire. Lõpuks ta peatus ja jäi ühe koha peale seisma. Mind ootas vist. Ma haarasin ümber ta keha ja tema tegi sama. Tegin talle ka väikese musi. Suudlust ei saanud ju teha. Ma oleks selle pärast vee alla vajanud.
Stella:"Sa ei kujuta ette kui õnnelik ma praegu olen."

Karl:"Sama siin."

Läksime veest välja.
Stella:"Kurat meil ei ole ju rätikuidki!"

Karl:"Ah...Kurat need läksid jah meelest ära. Kõnnime siis niisama ujukatega koju."

Stella: "külm on ju."

Karl:"Pane siis riided selga."

Stella:"Need saavad ju märjaks."

Karl:"Võta ujukad siis ära."

Stella:"Juuksed jäävad ju ikka märjaks."

Karl:"Mis ei tapa teeb tugevaks."

Läksime riietuskabiini ja panime riided selga aga sellest vist erilist kasu ei olnud. Need said kohe märjaks. Vähemalt minul, sest mul olid ju juuksed märjad ja need tegid kohe ka särgi läbimärjaks. Karlil on vedanud, et tal pikki juukseid ei ole.
Astusin kabiinist välja ja me hakkasime kodu poole kõndima. Ta andis mulle oma jope ka peale, et ma surnuks ei külmuks.

💕💕💕
Hey!!!
Siin uus osa
Päikest💥