Kuidas sa unustasid, Stella? [2018]

42

Möödas on see päev, mil kõik viltu läks, aga nüüdseks on see kõik läbi. Nüüd elan ma ainult Briani nimel. Muidu juhtub nii nagu räägivad need armid minu kätel. Need armid mida ma varjan oma laia käepaelaga. Tänan jumalat, et ma kogu käe ulatades ei lõikunud. Siis poleks varjantigi, et ma seda varjata suudaks. Aga Briani eest ma seda elu aeg ei varja ju? Kunagi ma pean talle ikka ära rääkima.

Brigite saatis sõnumi:
kas sa ikka Eestis?

Jah, ma jäängi siia.

See on nii hea uudis! Aga mis pani sind ümber mõtlema?

Pikk jutt.

Saame kokku?

Oke, Brian ka?

Okei, poole tunni pärast poes. Sobib?

Sobib.

Olime minu kodus. See maja oleks mind juba peaaegu ära lämmatanud. Ma pidin siit välja saama ja Brigite andis mulle selleks hea võimaluse.
"Brian, kas sa tuled ka õue? Me Brigitega lähme poodi."
"Sul juba nii hea tuju?'
"Ära tuleta meelde."
"Aga ma tulen küll."

Seadsin end valmis välja minema. Sama tegi ka Brian.

~Hiljem poes

Jõudsime poe juurde. Brigite juba ootas seal. Istudes trepil, olles süvenenud oma telefonisse.Ütlesin talle eemalt "Tsauki", mille peale ta pea tõstis. Läksin talle lähemale ja kallistasin teda. "Kõik korras?"
"Jaaaa. Ja veel kuidas. Daniel ja Mikael tulevad varsti Eesti!" Tal tuli lai naeratus suule ja tundus nagu ta tõuseks lendu.
"Millal?"
"Nädala pärast!"
"Siis on ju hästi."
"Nii on!"
Läksime poodi ja peale seda läksime Brigite juurde, millele järgnes järjekordne filmiõhtu. Romantiline film. Peab tunnistama, et ma nautisin seda. Poole filmi ajal panin ma oma pea Briani õlale. Mille peale Brigite meid imelikult vaatas. Hiljem kui Brian popcorni köögist võtma läks küsis Brigite sosinal minu käest:"Te olete koos?" Millele ma muidugi vastasin jaatavalt, kuid siis juba tuli Brian tagasi.
...................
Peale filmi vaatamist tuli meil kange tahtmine ujuma minna. Ainus probleem oli see, et meil polnud ujukaid, nii ka Brianil. Kui ma seda Brigitele ütlesin, läks too kohe oma tuppa ja ma järgnesin talle. Pika kapi ümber pööramisega leidis ta kaks paari ujukaid ja näitas neid mulle. "Vali välja kummad sulle rohkem meeldivad." Näidates mulle ujukaid, ühed olid tavalised mustad ja teised olid ka mustad ainult rinnaosa ja püksid olid ühendadud pitsiga. Talle vist väga meeldib must värv, nagu minulegi. Ja kui aus olla, siis sobivad ta tumepruunid juuksed väga mustaga kokku.
"Mulle meeldivad mõlemad. Vali ise välja."
"No sellisel juhul võta need."
Ta ulatas mulle need tavalised mustad bikiinid ja ma olin rahul tema otsusega, sest ta nägi nii kena välja teiste bikiinidega. See on minu arvamus.
"Aga seda ma küll ei tea kuidas Brian hakkama saab."
Mainis Brigite.
"Tuleb siis alukatega."
Brian ootas meid juba ukse ees. Ja varsti me juba kõndisime hämaras järve äärde. Brian läks ujuma ja mul tekkis jälle see deja vu tunne.

See pilt sellest poisist sukeldumas ja veest välja tulles käega juustest läbi tõmmades.
-täpselt nii tegi ka Brian praegu.

Ma ei lasknud mõtetel end kaugemale viia ja otsustasin ka ujuma minna.
.......
Saatsime Brigite koju ja mul tekkis järsku mõte, mis siis kui läheks tänaseks ööks hoopis Briani juurde? Ma pole ju seal isegi veel käinud. Nii et ma siis küsisin, kuigi tundsin ennast väga peale tükkivalt.

Briani vn

Stella küsis minu käest, kas me võiksime täna minu juurde ööseks jääda.
See küsimus ehmatas mind. Ma oleksin seda tahtnud, aga kartus sellest, et tal tuleb kõik meelde takistas mul jahi ütlemast.
"Mdea."
"Nagu ma arvan, et kui me juba koos oleme siis me ikka peaksime vähemalt teadma kus teine elab."
Mida ma kurat nüüd ütlen? Ma ei saa ju ei öelda. Nagunii peab ta millalgi minule külla tulema. Nüüd tuleb lihtsalt loota, et tal midagi meelde ei tuleks.
"Olgu."
Mul on vahepeal juba tekkinud arvamus, et tal ei tulegi oma minevik minuga meelde. Ja ma loodan, et nii ka jääb. Aga siis tuli ta välja hoopis sellise jutuga mida ma kohe üldse ei oodanud:
"Kas sa arvad, et me peaksime seda tegema?"
"Mida?"
"Tead küll."
Ta vaatas mulle sügavalt silma ja ma sain aru mida ta mõtles.
"Oleneb kas sa oled valmis. See on ainult oluline."
Sellele järgnes vaikus. Ta vaatas maha kogu see tee, kuniks ta lõpuks pea tõstis ja mulle otsa vaadates naeratas.

Stella

Lõpuks me jõudsimegi minu Briani koju. Kõik oli nii tuttav ja....

Mul tuli kõik meelde.

Lõpp juba paistab. Paar osa veel. Ja ma loodan, et siin eriti vigu ei ole, sest ma isegi ei vaadanud seda üle