„Värd või unelm"
Ma ei olnud kuulnud peale seda halli õhtut taaskord päevi Nethanist midagi kuulnud, teadsin, et ta vajas oma aega ka, aga mul oli kartus, et ta ei tahtnudki mind enam näha. Pärast tööpäeva, kui olin normaalse palgagi saanud kiirustasin toidupoodi, et enda tühjaks muutunud külmkappi täiendada. Olin kindel, et kõike mis ma oleks soovinud, ei saanud ma endale lihtsalt lubada. Aga olin välja mõelnud varjandi, kuidas ma saaks rohkem raha endale kätte jätta, ühel õhtul oli Matt öelnud, et ta kavatseb oma kulukast majast välja kolida ja toakaaslase otsida, niisiis ma pakkusin, et ta võiks tulla minu poole. Ega me ei saanud isegi selle suure maja ülevalpidamisega hakkama, seega oli see väga hea variant meile mõlemale.
Matt oli loomulikult nõus ja leppis ka kõigi minu tingimustega, pluss oli ka see, et tundsin teda hästi ja mul ei tekkinud mingisugust probleemi sellega, et me ei sobiks koos elama.
Pealegi olin saanud kinnituse talt, et ta kellegile ei iitsataks, sellest mis tegelikult ta näinud oli. Nethan oli rääkinud Marcusega, mille peale mees lubas, et järgmine kord ta on ettevaatlikum. Minule jäi sellest väheks, meie sõpruskond leinas siiani kaotatud Lilytit, ma ei suutnud siiani leppida sellega, mis Marcus talle teinud oli. Pidin tõdema, et ma tahtsingi vältida Nethanit, ma ei tahtnud, et ta mu sõpradele võiks haiget teha.
„Matti, kas sa oleksid hea ja aitaksid mul pizza valmis saada?"hõikasin köögilävelt meest. Võtsin paberkottidest toidumoona välja, mis oma tee külmikusse leidis.
„Ma kohe tulen."ta vastas.
„Olgu..."nõustusin ja jätkasin toidu välja võtmisega koti põhjast.
Kohe oli ka mees köögis ja tuli mulle appi, ta pani piima paki lauale, „Kas ma maksan sulle siis pärast, või teeme kuulõpus selle arvelduse?"
„Ma arvan, et nii oleks okei, kui igapäev oleks ühe töö teha söök ja siis ka sellepärast muretseda?"
„Ma ei tea, aga siis läheks segaseks. Teeks nii, et üks nädal pean mina muretsema selle eest, siis sina, eks? Ja kui sa näiteks ära lähed või mina, teatab ette, siis saab arvestada, kas peab tegema toidu valmis või mitte."
„Ei, nii ei saa."Vaidlesin vastu, „Igaüks lihtsalt muretseb enda eest, siis on mõlemale arusaadav. Aga, kuna ma ise ei suudaks tervet pizzat siis jagame."
„Oh, see on hea, ma siis teinekord teen sulle ka pizza välja"ta naeratas.
„Jah, eks teeme nii."nõustusin.
Mees naeratas ja lubas, et aitab mul siis pizza valmis teha, kuna olin pizzapõhja ostnud tuli lihtsalt enda järgi see ära teha. Umbes tunni pärast oli toit valmis ja me otsustasime, et vaatame täna õhtust sarja ja sööme teleka ees.
„Cal..."Mees sõnas ja nügis mind küünarnukiga.
„Mhm."podisesin vastu.
„Kuule, „Ta keeras end minu poole, vaatasin teda alt kulmu, ma ei suutnud nüüd filmi süveneda. Vaatasin talle otsa, lootes, et ta jõuab ka pointi juurde.
„Ega sa ei pahandaks, kui ma Charli siia kutsuks?"ta rääkis tõsiselt kiiresti.
„Kes on Charli?"Pidin tõdema, et see nimi oli ainus, mis ma kuulsin.
„Noh, sõber. Me kohtusime eile baaris, god girl, lubaksid?"
„Kas ta teab?"vihjasin ta orientatsiooni kohta.
„Jah, ta on ise ka."
„Olgu."
„Jah."
Kortsutasin kulmu, „Aga olete vaikselt siis, sest ma pean homme tööle minema."
