ning nii ma kadusin, enda granaatõunast lõigatud südame sohu. ahnelt sõin ära ananassist päikese, mis kukkus mulle suhu. imesin tühjaks kõik kirsiliköörist peekrid. neelasin alla kogu apelsiini hapu vahu. pea käis ringi, südames siirupi magus rahu. avarais kirsisilmis peegeldus kadu. ununenud mälestused riivasid mu suhkrumelonist aju.
pikali maas, valgel liivasel rannal. lõvipäikese hellalt punutud juuksed pruuni maakookosest keha najal. sulasiidne armujoovastus. õrnalt tuksuv süda. palmituultes saareke, merekorallidest veerada. wabadus! wabadus! wabadus! juuni mu meelte kuu sära, kaunis ja sätendav.
sind siiani mäletan kui käsi lainevahtu riivab. sind siiani igatsen kui kiirtemäng õrnalt kaela siivab. suve pehme õhk ja virsikumoosist huuled. palmikute süütud näod ning kirglikud lõunatuuled. mu mälestustes oleme koos igavesti.
