kuid paradiis ei ole. ta lõikab
katki mu võilille pea ja sitrusest südame. soolakivid kattuvad siis likööriga, sädeleva likööriga. see on päikesetolm, mis niriseb välja mu peast, mustika soontest ja maasika ninast. ta valgub laiali keset nukraid merekristalle ning paneb põlema minu vaevatud südame.
ja niimoodi ma laman, hing täis pettumust. ma olen surnud, katki rebitud. silmast jookseb jugadena välja sätendav armastus. vaatan korraks päikese loojangu poole, piilun seda õrna ilu. kuid kõik mida ma näen on vaid soojade värvide valu.
käes on tõesti juuli, melodrauma kuu.
