Tõstsn ettevaatlikult Roberti käe endalt ära ja vaikselt tõusin. Haarasin hommikumantli ja läksin vannituppa. Pesin näo ja hambad ning tegin juuksed punupatsist lahti. Olin tulemusega rahul- mõnusalt lainelised lokid. Värvisin ripsmed ära ning seadsin sammud kööki.
Sulgesin hetkeks silmad, kui Robert mu seljataha ilmus ja kaela suudles ning ilusat hommikut soovis. "Mul ongi juba ilus hommik," muigasin talle ning võtsin saiad röstrist.
*
"Kuule, ma siin mõtlesin, et kui sa nagu nii siin töötu oled ja midagi teha pole. siis äkki tahad minuga Pariisi kaasa tulla?"
Üllatusin. "Kohe töötu olen siis või?"
"Nojah, klubi müüsid maha ja noh, miks mitte?"
"Tahad, et ma kohe kogu raha maha shoppaks?" Naersin.
"Ei taha siis tulla?"
"Millal?"
Robert vaatas telefoni kalendrisse ning ütles, et nädala pärast. Mõtlesin hetke. "Aga miks siis mitte?"
"Väga hea!" Robert vaatas kella ning hakkas kiirustama, "aga eks ma siis nüüd pean minema! Ilusat päeva sulle, kalla!"
"Tsau, tsau... Noh, mis sa nüüd teha tahad? Sõid oma toidu ära? Davaika, lähme välja!" rääksin koeraga. Talle paistis see mõte meeldivalt.
*
Õhtul kutsus Mirjam mind ja Mannut tema poole õhtusöögile koos meestega. Mina sellest mõttest eriti vaimustatud polnud, sest juba aimasin, et Mannul ja Mirrul on omad teemad millest rääkida- rasedus. Aga Robert tahtsis minna küll ja ma ei saanud talle ju öelda, miks ma väga minna ei taha. Meil on sellest liiga vara rääkida ja ma ei tahtnud, et ta valesti aru saaks.
Tõmbasin tumedatele teksadele veidi pidulikuma valge pluusi peale ning lisasin ehted. Juuksed jätsin hobusesabasse.
"Kuule, muss... kas see särk sobib nendega?"
Ta näitas mulle musti teksaseid ja valget triiksärki.
"Põhimõtteliselt küll jah, " naersin, "aga ega sa Londoni ärimeestega kohtuma ei lähe! Nii pidulikult ka ei pea..."
"Mis pluusi ma panen siis?"
Avasin ta kapi (Olime tema juures). "Vau, kui korras sul siin on... Mmm... Näed, see!" Tõmbasin välja sinise-ruudulise triiksärgi.
"Niiiii närvilise!?"
"See on värviline, mitte närviline! Proovi!"
"No hea küll... aga mina pole süüdi, kui hiljaks jääme."
YOU ARE READING
Electra lugu 2
RomanceElectra Hulit on teinud oma elus kannapöörde ja on elanud pea aasta uut elu. Ta ei ole enam tantsija, vaid õpib ja töötab talle "pärantatud" klubis. Aga südames igatseb ta kedagi, kes oleks tema kõrval, mõistaks, toetaks ja armastaks. Electra elumot...
