Electra lugu 2

Ohh eii...

Tõusin aeglaselt voodist. Panin end riidesse ja kammisin juuksed läbi ja kerisin need krunni. Robert magas sügavalt edasi. Eks ta oli purjus ka. Vetsus tabas mind üllatus. Tegin ukse lahti ja astusin sisse. Mann ja Mirr seisid küljega peegli ees, särgid rinnuni tõmmatud ja vaatasid peeglisse. Hakkasin naerma ja kiirelt pressisin end nende vahele ja ajasin kõhu nii punni, kui sain. Mu kunakisest sixpackist polnud enam jälgegi. 

Nad ahhetasid. "Kas sa kaAA?" 

Tõmbasin kõhu sisse tagasi ja lasin pluusil alla kukkuda. "Eihhh!"

"Kuule, Electra, ütle, kellel suurem on?" palus Mirr öelda.

"Mis asi?"

"Kõht, issand jumal!" pööritas Mann silmi.

Astusin paar sammu eemale ja kehitasin õlgu. "Vahet pole ju, suht sama juu! Kuulge, ma tahaks kusta nüüd!"

"Jaajah, me lähme nüüd."

"Mirru, kas sa süüa ka teed?" küsisin ennem, kui vannitoast lahkuma hakkasid.

"Midagi soolast tahaks..."

"Peeeeeeeekon..." ohkas Mann.

Mirjami silmad läksid suureks kui 24-tollised rattad:"Jaaaaa!!!"

Nüüd nad lõpuks läksid minema ja keerasin vannitoa ukse lukku. Tegin oma toimetused ära ja vaatasin korraks tuppa, Robert magas ikka veel.  Ma ei hakanud teda üles ajama ja segama, vaid läksin alla teiste juurde. Tegelikult vaid naised olid üleval ja askeldasid köögis. Istusin toolile ja olin vait. Sain alles nüüd aru, kui unine ma ikka tegelikult veel olen. Asetasin käed risti lauale ja toetasin pea. 

"Voodisse lähed, kui unine oled!" Võpatasin. Ma ei hakanud vastu vaidlema ja soov Roberti kätevahel olla oli suurem, kui soe muna peekoniga. Lippasin üles tuppa tagasi. "Kus sa olid?" küsis Robert uimaselt läbi une, kui voodisse pugesin. "Mul läks korraks uni ära." Pikutasime umbes tunnike voodis, kui Lauri meid üles ajas, et me sööma nüüd tuleks.

* 

Seisime Roberti ja koeraga väljas, kui Lauri järsku hüüdis:"Hei, kuulge! Vaadake siia!" .

"Mh?!" Keerasime Robertiga maja poole. "Ei teeeee pilti!"

"Tehke veel midagi."  

Tahtsin juba keelduma hakata, kui Robert mu  pihalt kinni võttis ja õhku tõstis. Kiljatasin ja hakkasin kohe naerma. Lauri vajutas paar korda kaamerale ja  lõpetas siis. "Mulle ei meeldi, kui mind lambist pildistatakse."

"Sellepärast ma seda tegingi!" naeris Lauri. 

*

"Electra, mis edasi plaanis?" küsis Mann, kui ma uuesti tuppa tagasi tulin. "Eem... ma ei teagi, mis siis?" "Tahaks Tartusse minna, aga Stefan peab koju minema, Tallinna... "

"Aaamm... ma ka tahaks Tartu. Ma ei tea mis Robert teeb kuigi ma arvan, et ta peab ka Tallinna minema töö pärast."

"Mirjam!"

"Mis on?" vastas ta.

"Kas siit mõni buss ka Tartu läheb?" 

"Puhh... minuteada mitte... täna kindlasti mitte. Mis siis?"

"Meil oleks vaja Tartu saada." vastasin talle.

Mirjam ohkas, tema ei saanud meid aidata. Peale "läbirääkimisi" otsustati, et Stefani auto jääb meile ja Robert viib ka Stefani Tallinna. 

*

Puhkuse ajal ei ole hea tunne, kui töölt helistatakse. See tunne oli seekord väga kehv. Tundsin telefoni taskus värisemas. Võtsin selle välja ja vaatasin ekraalile. Liisa. Robert nägi mu äravajunud nägu ja soovitas mitte vastu võtta. "Äkki soovib head uut?" "No eks sa võta siis vastu." Noogutasin ja hakkasin eemale minema.