Electra lugu 2

Kruiis (3)

Tõstsin Roberti käe endalt ära ja panin tema t-särgi selga. Kotist otsisin veel pesu ja läksin midagi juua otsima. Külmikust leidsin apelsiini mahla ja murdsin endale tüki juustu. Koridoori peeglist nägin et ma näen pääääris HOT välja. Juuked olid küll sassis aga kuna lokkis jälle, siis polnud midagi aru saada. Värvisin ripsmed ära ja tegin paar selfiet. No ei saanud ju tegemata jätta!

"Ellllluuuu! Kus sa oleeed?" "Siin." ja jooksin voodisse tagasi. "Ma helistan kohe laevafirmasse ja panen meile sviidi kinni. Kas sa süüa tahad midagi?" "Japp. Mida?" "Telliks pitsat?" "Hommikusöögiks?" "Jah?" "Davaika!" Robert läks vetsu. Vedelesin voodis, kui tema telefon tegi häält. Vaatasin. Seal oli sõnum Taanjelilt: Noh, kuidas läks? Millal ma teda lohutama võin minna? Viskasin ennast pikali tagasi ja jäin mõtlema, mis see tähendama peaks. Tegin näo, nagu poleks midagi lugenud, kui ta tagasi tuli. Ta oli endale teksad jalga tõmmanud. Ta tahtsis mind suudelda aga tõrjusin ära ja ütlesin, et  tahan hambaid pesta. Võtsin kotist kotikese, kus olid vajalikud asjad sees ja lukustasin enda järel vannitoa ukse. Panin vee jooksma ja istusin ning proovisin välja mõelda, mida see lohutamine oleks pidanud tähendama. Kurat, ma vist hakkasin aru saama. Vaatasin ennast peeglist. Damn. See juhtus taas. Minuga taheti jälle lihtsalt koos lõbutseda. Võtsin ennast kokku ja pesin lõpuks hambad ära ja väljusin sealt. "Juhtus midagi?" küsis Robert, kui mu nägu näga. Olin ilmselt näost ära. "Vetsus või?" "Ma tellisin kaks pitsat  ja kohvi, ja  üks sviit on ka meie." Lasin tal põsele musi teha ja otsisn endale midagi korraliku selga. Saatsin Johnnyle sõnumi, et tahaksin temaga kokku saada. Ta lubas mu lõunatama viia teisipäeval.

 Mu tuju oli veidi rikutud aga ma üritasin seda mitte välja näidata. Ta kinkis mulle hõbedast kaelakee. "See on sulle, ilusa nädalavahetuse eest." See oli tegelikult päris kena. Kuni kella neljani olime tema korteris. Siis sõidsime sadamasse ja kuniks laev sõitma hakkas nautisime sviidis shampust. "Robert?" "Jah, kalla." "Mis meist edasi saab?" Ta võttis suurema lonksu jooki. "Mis saama peaks? Miks sa seda üldse küsid?" "No kas see ongi meie viimane õhtu?" Robert vaatas mulle veidi silmi kissitades silma. "Ma mõtlen, seda, kas me suhtleme veel peale tänast või hakkad mõnda uut naist jahtima?" "Jahtima?!?!" "Ära ütle, et ma olen esimene, naine kellega sa oled lihtsalt nädala vahetust veetnud ja siis maha jätnud?" "Nohm seda nagu mitte aga." "Aga?" "Aga sa oled neist eriliseim." "Siiski, mitmes ma sul olen?" "Sa ei taha seda teada!" "Vist siiski mitte." "Tead, ma mõtlesin, et ma ei räägi sellest sinuga aga see vist huvitab sind?" "Jap."  

Ma sain tema kohta nii mõndagi teada. Teda kiusati koolis ja nüüd tahab "kõva mees" olla. Mina võtsin selle asja nii kokku. "Kas sa pole kunagi mõelnud nede naiste peale, kelle südame sa murrad?" Robert vaatas korraks maha ja vastas eitavalt. Kõlaritest hakkas keegi rääkima ohutusest jms, seega hakkas laev liikuma. Võtsin rahakoti ja hakkasin poodlema. Robert jäi minust sinna maha. Pikalt valisin omale lõhna. Juhuslikult nägin seda kaelakeed, mis ta mulle kinkis. Hind oli päris krõbe, isegi mina kahtleksin, kui sellise ostaksin. Läksin sviiti tagasi. "Ma ei saa seda siiski vastu võtta?" ja hakkasin keed lahti tegema. Robert pani oma tahvli lauale ja küsis miks. "Sssest see on liiga." "Tsss! Ära ütle. Kas sa nägid seda siin?" "Jah." "Ma võin sulle nii palju öelda, et ma ei ostnud seda laevalt. Ja ma teen sulle nii kalleid kinke kui tahan." "Miks?" Ta võttis mu piha ümbert kinni ja vastas:"Sest sa meeldid mulle." "Mitmendale naisele sa seda ütled?"  Ta võttis mult tugevamalt kinni."Päris siiralt esimesele." "Ha ha! Ma ei usu sind."  "Tahad, et paneksin uskuma?" "Eih." Kuid ta tegi seda siiski.

Kella üheksa aegu läksime sööma. "Kuule, kust sa selle teema üldse üles korjasid? Selle, et ma sind lihtsalt ära kasutan." "Ei kasuta siis või?" "Kust siis?" "Ma nägin Taanjeli sõnumit, kus ta küsis, millal mind lohutama saab tulla. Ei pea geenjus olema, et välja mõelda, mis see tähendab." "Sa nuhkisid mu telefonis?" "Ei, nagu ma ütlesin, ma nägin."  Öö veetsime klubis. Kuid ma hoidsin temast eemale, kuid olin alati tema nägemisulatuses. Tantsisin võõraste meestega ja lasin neil jooke välja teha. Kui kella viie paiku magama hakkasin minema, tuli ta mulle järgi. Ta haaras mu käest ja küsis:"Miks sa nii teed?" "Mida?" "Seda, mis sa seal tegid?" Naersin. "Kuule, sina otsid endale muu koha kus magada." ütlesin veidi pehme keelega. "Uskumatu." ütles ta vaikselt. "Kuule, ma ütlesin sulle ju ennem midagi!" kui teda voodi juurde tulemas nägin. "Rahu! Ma võtan omale ainult teki ja padja!" Hommikul ärkasin ka selle peale, kui ta asju tagasi tõi. Ta viskas need voodisse mille peale ärkasin. "Kas sa oled pahane mu peale?" "Ei." sain lühikese vastuse. Panin seeliku ja topi, peale kardigani ja jalga kotsad. Käisin korra veel poes, ostsin ära lõhna ja otstsin veel kommi. Enne lahkumist sõin veel ja läksin tuppa tagasi. Robert pani seal riidesse. Tundsin ennast veidi kehvasti. Kaalusin vabandada oma ülbuse pärast aga loobusin, sest Robert lahkus enne mind. Võtsin takso, viisin asjad koju ja kella kaheteistkümneks olin tööl.