Electra lugu 2

Kruiis (1)

Lõunale ma ei läinud. Tahtsin kõik asjad korda saada, muidu jääb äkki midagi kripeldama. Kell kolm lahkusin klubist. Nüüd mul oli tund aega, et kodus süüa, riideid vahetada ja sadamasse sõita. Ma tegin ka uue meigi, sest polnud hommikusega rahul. Silmalaineri joon sai suht okei.  Riided. Selga panin helesinised teksad, ja sviitri. Lihtne aga võluv, ma loodan. Järsku avastasin, et kell on juba viie minuti pärast neli. Taksot polnud enam mõtet tellida vaid hakkasin ise sinna sõtma, auto tuli siis sadamasse jätta. Kohale jõudsin 16.10. Kiirelt läksin Robertit otsima. Viis minutit läks aega, ennem kui tema jakki märkasin. Tardusin. Ta vaatas iga 10 sekundi tagant kella ja tundus närviline. Veider oli mõelda, et keegi võiks minu pärast arust ära olla! Ta on isegi kenam, kui ma mäletasin. Hakkasin vaikselt tema poole minema. Kui olin temast 3m kaugusel, ta märkas mind. Tema näole tekkis suuuuur naeratus. Naeratasin talle vastu ja kõndisin lähemale. "Tere." "Tere." Veidi akward olukord. Me ei osanud midagi teha ega öelda. "Aga äkki hakkame siis laeva poole minema. Näe, see on sinu kajuti oma. Me oleme kõrvuti." Võtsin selle vastu ja järgnesin temale. Meie kajutid olid viiendal tekil. Liftis:"Ma kartsin, et sa ei tulegi." "Vabanda, ma ei saanud õigel ajal liikuma. Ma arvasin, et sa oled juba läinud. Kaua sa mind ootasid?" "Noh, nii umbes pool tundi." "Anna andeks!" "Ah las olla! Peasi, et sa nüüd siin oled." "Jah." "Enne, kui laev väljub on poed veel kinni. Annad äkki nüüd oma numbri ka?" Vastasin jah veidi kohmekalt. 

Kajut oli pisike nagu ikka. Viskasin asjad voodile ja riputasin mantli nagisse. Mulle meenus, et Mann tahtis, et ma talle helistaks, ennem, kui laev sõitma hakkab. "Jaa." "Tsau!" "Tsauki! No räägi, kuidas läks?" "Normaalselt, vist. Noh ma suutsin 15 hiljaks jääda, õnneks ta polnud ära läinud." "Tüüpiline sina! Aga oli tal hea meel sind näha? Kuidas sa ise tunsid? Ma tahan detaile!!!" "Uh, no mai tea. Kena naeratus tekkis küll, kui mind lõpuks nägi. Mina. Mina. Mul oli hea meel. Ma kardsin,et ma pettun temas või midagi. Aga praegu küll tundub viisakas ja tore." "Siis on hea. Kuule, kui Stokholmi jõuad hommikul, helista jälle! Tsauka!" "Sau." Istusin netis kui Robert koputas. Lasin ta sisse. "Kuule, see et ma tahtsin sulle selle anda, ennem kui mul meelest läheb." See oli pääs rootsilauda. "Oi aitäh! Mis kell  me lähme?" "Ma mõtlesin, et kell kaheksa, sobib?" "Jaa ikka." "Aga siis varsti näeme?" "Jah." Ta lahkus. 

Mõni minut enne kuute läksin Roberti juurde. "Hei!" "Hei! Tule sisse, istu." Istusin tema kõrvale. "Küpsist?" "Äitääh. See, et ära mõtle, et ma ei tahtnud sulle oma numbrit jätta. Mul läks see täiesti meelest! Mul tuli see alles siis meelde, kui koju jõudsin. Kirusin ennast iga päev seni kuni ma su kirja sain. See oli vapustav üllatus!" "Mul on hea meel! Ma olin suht kurb, kui tööjuurest tagasi tulin ja sinust märki maha ei jäänud. Kuidagi oli mulle meelde jäänud, et töötad seal klubis. Ma pean märkuse tegema! Teie kodulehel ei ole peale aadressi muid kontaktandmeid!" "Oh, ma pole sellega tegelenudki. Aga ma luban, et see muutub. Aga äkki lähme vaatame siis laevas ringi?" "Jap." Ostsin endale käekella ja kommi. Meil oli koos lõbus. Enneõhtusööki panin selga musta pliiatsseeliku ja valge siniste triipudega topi ja mustad kingad. "Vau! Sa näed hea välja!" "Tänud." "Tohib?" "Jaa." Tä võttis mult kaena alt kinni ja läksime sööma.

"Millega sa muidu tegeled?" "Mul on koos lapsepõlve sõbraga firma, vahendame autosi. Legaalselt ikka. Rootsi, Soome, Eestisse. Vahel harva Saksamaale jms. Seega käin sageli nendes riikides." "Kust siis tuli selline äri-idee?" "Armastusest autode vastu. Ja kuna korralike autode vastu on alati soovi siis tunduski hea mõte neid vahendama hakata. Meie firmas siis kotrollitakse autosi, korrastatakse, kui vaja ja suurpuhastus ka muidugi." "Huvitav. Mis su lemmik auto siis on?" "No see pole väga levinud. Maastur. Range Rover." Puhkesin naerma. "Mida?" "Meil on paljugi ühist." "Nagu näiteks?" "Mul on ka puht juhuslikult Range." "Tõsiselt?" "JAA!" "Proosit!" Olime söömas pea kolm tundi! Meil oli väga põnev rääkida ja kui ta rääkis, siis alati oli jutul mõni hea nali juures. Klappisime täielikult. Peale seda vaatasime showprogrammi ja nautisime veini. Kella neljani tantsisime klubis. Tundsin, kuidas armun.  The best feeling ever!