Langenud Armastusse - Unustatud (4. Raamat)

7. Peatükk

,,Catherine, Ketlin minge! Ma hoian teda tagasi." Ütles Aleksander.

,,Ei mul on sind vaja." Ütlesin Aleksandrile, ta raputas pead ,,Sa oled ainus lootus, et päästa mu poeg aga nüüd mine, mine!" Karjus ta. Me jooksime metsa. Metsas kutsusin ma karja kohale ulgudes. Mõne aja pärast olin ümberpiiratud oma karja poolt.
,,Miks sa meid kutsusid?" Küsis üks hall hunt teiste seast.

,,Ma kutsusin teid, et päästa mu Omega. Ta on surematute käes lõksus koopas ja ma tahan, et me päästaks ta."

,,Sa pead leppima sellega, et Omega on pahade käes juba ega tule enam tagasi." Ütles jälle hall hunt.

,,Ta tuleb tagasi, ta kuulub mu kõrvale. " ütlesin ma kurjalt hallile hundile.

,,Peaksime uue Omega valima kuna see Omega, kes meil oli on pimeduse poolt neeljatud ja varsti ta pöördub meie vastu kui pole seda juba teinud." Lausus hall hunt teistele. Pooled mu karjast olid temaga nõus. Ma sammusin halli hundi juurde ja hammustasin teda otseses mõttes kõrvast ,,Kes sa selline oled, et ise otsustad?" Küsisin ma vihaselt hambaid välgutades.

,,Ma olen Eumere, hall hunt, kes tahab et õiglus oleks jalul." 

,,Eumere las ma ütlen sulle midagi nüüd." Naeratasin ma kurjasti. ,,Siin karjas olen mina Alfa ja otsusi teen mina." Kõndisin talle nii lähedale, et tundsin ta hingamist vastu mu keha. ,,Kui sa pole minu otsustega nõus siis lahku siit, mul pole sind vaja." 

,,Ja lahkungi." Vastas ta ülbelt ning jooksis kaugele puude vahele.

,,Kas teised on minuga nõus ründama või soovivad lahkuda, valik on teie." Ütlesin ma ja kõmpisin minema, suunates pilgu oma karja poole, kes ootasid, vaatasid mind ja üksteisele otsa.

,,Mina olen nõus." Vastasid kaks hunti teiste seast hingeldades, need olid Gregor ja Maria.

,,Tore keegi veel?" Noogutasin ma ja ootasin teiste vastust.

,,Jah oleme nõus!" Karjusid kõik kui ühest suust ,,Elagu Alfa Catherine!"
Ma Naeratasin ja noogutasin ,,Rünnakule!" Karjusin ma seejärel ja jooksime linna poole.
,,Kus see koobas on?" Küsis vanaema.

,,Kohe lähedal oleme sellel." Vastasin ma. Ma Peatusin kuna mu kõhtu lõi valu.

,,Mis viga?" Küsis Gregor mu juurde jookstes.

,,Valus on." Ütlesin ma. ,,Kõhtu lõi äkitselt valu." Terve kari tuli mu juurde ja Nuuksudes küsisid ,,Kas kõik on korras?"

,,Ma ei tea mis toimub?" Küsisin ma, vaadates teistele otsa. Ma hakkasin karjuma kui mu kõhtu tabas järjekordne valu.
,,Ta on valudes." Ütles Ricky ilmudes eikusagilt mu ette. ,,Laps imendub endasse kuujõud."
,,Laps? Mis laps?!" Küsisid kõik ehmunult. 

,,Neil oli Dameniga täiskuu ajal ühinemine." Kõik ahhetasid ja õnnitlesid mind Elementumi sünni puhul kuna laps polnud veel sündinud, õnnitlesid nemad juba mind. Ma Naeratasin ja tänasin.
Ricky naeratas aga siis ta naer vaibus ,,Ma pean su oma juurde viima. " ütles ta.

,,Miks aga mu kari ja Damen?!" Küsisin ma ehmunult.

,,Su lapse elu on ohus ja sa ei tohi oma eluga riskida."

,,Ma pean Dameni päästma." Ütlesin ma läbi nutu.

,,Me päästame Omega." Ütlesid kõik hundid mu karjast.

,,Mh teil on juhti vaja, Alfat nagu minagi." Ütlesin neile kurvalt. Nüüd kõik naeratasid ja vaatasid vanaema otsa. 

,,Su vanaema juhib sinu karja." Ütles Ricky.