Langenud Armastusse - Unustatud (4. Raamat)

14. peatükk

,,Damen? Mis saab nüüd?!" Küsisin ma ja vaatasin, et leida ühtainsatki väljapääsu.

,,sa mine tagasi, ma saan hakkama." Ütles ta.

,,ei ma ei jäta sind siia nendega üksi."

,,mine tagasi!" Karjus Damen. ,,ma armastan sind!"
Ma ei tea mis juhtus just aga ma olin tagasi Ricky majas ja lesisin voodis. Meie side Dameniga oli katkenud millegipärast ja proovisin uuesti ühineda ja olla taas tema kehaga üks. See ei läinud läbi enam kuna ma ei saanud tema mõtetesse. Kas ta oli mu blokeerinud, et ma temaga sidet luua ei saaks ja ta oli mu oma mõtetest välja visanud. Miks ta pidi seda tegema? Võibolla hoopiski ta tapeti. Hakkasin seda viimast mõeldes nutma. Alekna jooksis kohale ja küsis mind niimoodi nutmas nähes kohe kurvalt ,,mis juhtus kallikene?!"

,,ma olin Dameni mõtetes, temaga ühenduses. Meid piirasid ümber surematute libahundid ja ma ei tea mis juhtus kuna meie vahel katkes side. Kas ta ise tõrjus mu minema või ta tapeti?"

,,oh Issand!" Ütles ta mind oma embusse võttes ,,ma loodan, et ta on terve."

,,ma palun Jumalat et ta oleks terve."
Alekna lasi mu lahti ja tõusis voodilt ,,ma saadan sinna oma valvurid ja me leiame Dameni, ma luban."

Ma noogutasin sellepeale ,,aitäh teile!"
Ta naeratas mulle soojalt ja lahkus, mind üksi jättes. Ma proovisin saada Dameniga ühendusse aga see ei õnnestunud, midagi oli juhtunud. Vahtisin lakke, mul oli igav. Mõtlesin ajada juttu natuke oma lastega.
,,kas keegi on seal, lapsekesed?!" Küsisin ma. Pööritasin silmi ,,No tore nüüd räägin ma nagu iseendaga."

,,tere emme!" Hüüdis laps nüüd. ,,ma olin unes just praegu."

,,olgu aga su vend?"

Ta naeratas kilkavalt ,,vennake magab veel."

,,ei nüüd olen üleval ka mina." Ütles nüüd poiss. Ma olin õnnelik, et saan nii poisi kui ka tüdruku.
,,emme kus issi on?" Küsisid mõlemad kui ühestsuust.

,,kumba issit te mõtlete?" Küsisin ma muheledes.

,,minu issit Damenit." Ütles tüdruk.

,,ja minu issit Gregorit." Ütles poiss.

Naeratasin selle peale ,,nad on hõivatud." Ütlesin ja hakkasin Damenile mõeldes nutma.

,,emme miks sa nutad?" Küsisid mõlemad.

,,ma olen lihtsalt õnnelik teie pärast." Ütlesin läbi pisarate. Pühkisin pisarad ära kuna Gregor sisenes vaikselt mu tuppa ,,võib?" Küsis ta. Noogutasin naeratades ,,issi tuli" karjus laps nüüd. Naeratasime selle peale juba mõlemad.

,,vaata issi tuligi nagu sa tahtsid." Naeratasin kõhtu silitades, Gregor silitas seejärel.
,,ma tunnen sind liigutamas väikemees!" Naeratas Gregor. Sellest hetkest peale sain aru, et Gregor oligi isaks loodud ja ma olin õnnelik, et tema oli ühe lapse isa. 

,,ma kuulsin Alekna käest Dameni kohta, kas sa arvad, et ta..." Jäi ta vait järsku poole sõna pealt.

,,ma ei tea...ei tea enam mida arvata." Ütlesin läbi nutu.

,,ära kurvasta. Ma olen sinuga...kuni surmani ja igavesti!" Ütles ta ja võttis mu käe omale pihku. ,,ma armastan sind!"

,,ma armastan sind ka." Ütlesin ning suudlesime. Ta tõusis ja saatis mulle õhusuudluse ,,ma kui midagi Dameni kohta teada saan siis ütlen sulle."
Ma noogutasin selle peale ja ta läks toast välja.

8 kuud hiljem

Olin üksinda, südamesse lõi valu aga see läks mööda kui nägin oma ema ja venda tuppa tulemas.
,,ema! Vend!" Hüüdsin ma rõõmust. 

,,tere õde!" Ütles mu vend. ,,kuidas titad elavad õe kõhus?" 

Me emaga naeratasime tema öeldu peale. ,,hästi." ütlesin.

,,mul on nii tore sind näha kalli!" Ütles ema mind kallistades. ,,ma igatsesin nii väga oma tütre järgi."

Mul hakkasid pisarad voolama ,,ma igatsesin sind ka väga!"

,,vaata mis ma sulle tõin." Ütles ema mind lahti lastes ja võttis korvist välja koti kuumade pirukatega.

,,oh ema mu lemmikud..lihapirukad!" Ütlesin naeratades ja kallistasin teda tugevalt.

,,ma arvasingi, et need sulle meeldivad." Naeratas ta südamlikult.
Järsku hakkasid mul valud, tugevad valud. Karjatasin suurest valust.