Langenud Armastusse - Unustatud (4. Raamat)

10. Peatükk - Lapsed on meie tulevik

Ma Naeratasin talle ainult. Gregori ilme muutus kurvaks ja ta lahkus. Maria tuli mulle lähemale ja me kallistasime ,,palju õnne mu kallis sõbranna!" Ütles ta. Ma noogutasin ja vastasin seepeale ,,aitäh sulle!"

Kõik läksid minema, ainult mina ja Damen jäime ruumi kahekesi. Ma hakkasin tema käest küsima kas ta kuulis lapse häält kui koputus uksele vakatas mu. Sisse astus mu vanaema ,,tere lapseke!" Naeratas ta. Damen tõusis mu kõrvalt ja ütles ,,ma jätan teid omavahele.'' Ma noogutasin.

,,kuidas sul läheb? Ema on su pärast mures."

,,sa ütlesid emale, et ma olen rase."

,,ütlesin jah" noogutas ta. ,,Ta oli väga rõõmus sellepeale kui seda kuulis ja ta tahab sind näha."

,,ma tahan ka teda näha." Nuuksatasin ma. ,,ma igatsen teda, mis sest et ta mu pärisema pole."
Vanaema muigas sellepeale. ,,kallis Catherine! Ma pean sulle midagi ütlema."

,,mis viga vanaema?! Emaga juhtus midagi?"

,,ei su emaga on kõik korras aga mul on üks asi, mida ma pole sulle öelnud." Ütles ta murelikult.

,,mis see on, ütle!" Olin ma ärevil nüüd. Vanaema ohkas ,,su ema pole kasuema, ta on su pärisema. Sa pole vist seda veel mõistnud."

,,aga mu ema ju lahkus ja jättis mu temaga?!"

,,ei ta ei lahkunud su juurest, ta ei suutnud seda teha. Ta ei suutnud sind jätta kui sa olid Alles 2. Aastane."

,,miks te olete mulle kogu selle aja valetanud!" Hüüdsin ma läbi pisarate.

,,me pole valetanud sulle kallis, sa pole ise seda lihtsalt küsinud."

Ma nutsin nüüd ja kuulsin jälle oma lapse häält ,,emme ära nuta palun." Ütles ta mulle. Mul tõusis klomp kurku sellepeale.

,,olgu mida iganes ema on ema." Ütlesin ma oma pisaraid pühkides. ,,Aga isa?"

,,su isa oli karm mees, ta tahtis ainult su emaga ühe öö veeta aga kui su ema sai teada, et ootab sind siis su isa ei suutnud seda uskuda ja põgenes."

,,mu isa on siiani elus ja jagab voodit suvaliste naistega." Raputasin läbi nutu pead.

,,jah."

,,ma ei suuda seda uskuda." Mühatasin ma ,,ma tahan üksi olla vanaema!"

Ta noogutas ja lahkus. Järsku ilmus Gregor eikusagilt mu ette. ,,kas kõik on korras?"

,,ei kõik pole üldsegi mitte korras." Ütlesin pisaraid tagasi hoides. Ta tuli mulle lähemale ja silitas mu kõhtu. Kuulsin jälle last ütlemas ,,ma armastan sind issi!" Gregor naeratas selle peale, mina pööritasin silmi ainult selle peale. ,,sa kuulsid seda ka enne?" Küsisin ma. Ta noogutas ,,äge mis?" 

,,kle sa pole tema issi." Ütlesin talle ,,Damen on isa."

,,see siin on minu laps." Naeratas ta ,,millest sa aru ei saa Cathy?"

,,me ei seksinud sinuga täiskuu ajal ju, see pole lihtsalt võimalik." Raputasin pead.

,,see on võimalik, uurisin selle kohta huntide ajaloo raamatust"

,,nojah sinu võit." Ütlesin ma naeratades ,,aga Dameni laps, meie elementum?"

,,tema ongi elementum ka." 

,,ta ei ole elementum kui tal pole nelja elementi." Ütlesin pead raputades. Laps hüüdis mu sees ,,emme issi ärge vaielge!"

,,ma ei vaidle su isaga, lihtsalt panen talle aru pähe." Ütlesin oma kõhtu paitades. Gregor naeratas suunurgast seepeale. Ma küsisin teda vaadates ,,mida sa naerad?!"

Ta naeratas ikka edasi ,,kle lõpeta nüüd ära!" Hüüdsin ma talle naeratades. Laps ütles ,,ma armastan teid mõlemaid!" Me ütlesime Gregoriga kui ühestsuust ,,me armastame sind ka!"

Nüüd hakkasid mul tugevad valud ja ajas iiveldama. ,,mis toimub?" Küsis Gregor.

,,emme mu elu siin läheb kitsaks!" Hüüdis laps mu sees. ,,ma ei saa hingata!"

Ma hakkasin sellepeale nutma ,,aidake!" Hüüdsin ma kõvasti. Gregor kadus järsku välkkiirusel. Ricky ruttas mu juurde ,,mis viga?"

,,mu laps ei saa hingata!" Karjusin ma läbi nutu ,,mul on nii valus."
Ricky rahustas mind ,,rahune nüüd maha, mismoodi laps ei saa hingata." Küsis ta. Alekna ja Damen sisenesid tuppa ja ruttasid mu juurde. Ricky vaatas aleknale ning Damenile otsa ja pomises midagi, mida ma ei kuulnud kuna mul oli nii valus. Alekna noogutas ,,ta kuuleb oma lapse häält enda sees, see on märk elementum lapsest." 

Ma ei suutnud seda uskuda. Gregori ja minu laps ei saanud olla elementum vb ehk natukene. Ricky asetas mulle jälle aparaadi kõhu peale, pilt ilmus monitorile. Ricky ahhetas kui seda nägi ja hüüdis aleknale, et too vaataks ekraanile. 

,,mis toimub?" Küsisin ma läbi nutu ,,kas mu laps hingab veel?"

,,hingab jah, nad mõlemad hingavad." Naeratas Ricky nüüd.

,,mismoodi nad mõlemad?" Küsisin ma.

,,üks on poiss ja teine on tüdruk." Naeratas Ricky. Alekna raputas pead ,,kuidas see olla saab? See pole õige." 

Damen suudles mind sellepeale ,,vaesekene! Nad tõmbavad su puhta läbi."

Damen suudles mu kõhtu ,,ärge oma ema ära kurnake!" Hüüdis Damen peale suudlust.
Lapsed hüüdsid ühestsuust ,,ei kurna!" 

Naeratasin seepeale, Damen liitus minuga. Ta vaatas mind armunud pilguga. Ma armastasin teda ülekõige maailmas ja ma muud ei tahtnud. Vaid seda, et saaksin olla koos temaga ja, et keegi ei rööviks teda minu juurest jälle.