Jäin nõutult ooteruumi ootama, sest mind ei lastud Franki juurde. Möödus tunde ja tunde. Lõpuks helistas ema, aga ma ei suutnud vastata, sest ma olin oma hääle ära nutnud juba. Mu palavik tõusis vist iga sekundiga. Mul oli nii paha. Valveõde otsustas mu emale helistada. Ema tuli mulle järgi.
Seda kuidas ma koju jõudsin seda ma ei mäleta.
Hommikul seisis ema mu voodi kõrval. Kui ta nägi et ma ärkasin läks ta ära. Arvavasti läks ta tööle.
Võtsin ühe valuvaigisti ja palaviku alandaja. Panin riidesse ja hiilisin bussi peale.
Läksin haiglasse. Küsisin valve lauast. "Kahjuks suri ta täna öösel"
Mul oli tunne nagu oleks mulle nuga selga löödud. Mul oli lihtsalt nii valus. Franki ema tuli sealt kuskilt koritorist.
Ta aitas mu püsti. Ta oli ka ise näost täiesti ära. Ma ei suutnud nutmist lõpetada. Ta pani mu autosse istuma nagu väikse lapse. Ta ei saanud mind koju viia, sest ta kartis minu pärast. Seepärast viis ta mind enda koju. Ta oli ka ise täisti läbi ja läks oma tuppa, aga Franki õde Demi hoidis mul silma peal.
Ma läksin Franki tuppa.
Võtsin kapilt meie ühise pildi ja läksin tema voodisse.
Vahepealne on minu jaoks must auk, aga varsti tuli Demi. "Su ema tuli"
Demi tuli minu juurde.Ta kallistas ind hästi kõvasti ja ütles vaikselt: "Ole tugev, Kui sa midagi tema asjadest tahad siis helista mulle"
Tõusin püsti ja kõndisin ukse juurde. Ema ootas seal. Ka tema kallistas mind. Ta kallistas ka Demi ja siis me lahkusime.
Läksin oma tuppa. Lukustasin ukse. Läksin voodisse pikali. Võtsin selle suure kaisukaru, mille Frank oli eile kinkinud. Jäin magama.
Hommikult kopputas ema uksele."Sa pead kooli minema" Ma ei tahtnud seda üldse teha, aga läksin vetsu. Pesin näo puhtaks ja panin riidesse. Läksin toast ära. Ootasin ema autos. Ta tuli. Viis mu kooli.
Võtsin jope seljast ära ja läksin klassi. Ukse juures seisis Sandra. Ta ainult irvitas mu üle. "Noh kus su peika siis jäi? Lahku läksite v?"
Mul tulid pisarad silma kuid ma ei öelnud midagi ja kõndisin oma laua juurde, kus varem olin istunud Frankiga. "Piripill!!!!" karjus enamus klassist.
Ainult Robin, kes oli Franki sõber tuli minu laua juurde. "Ma tean mis juhtus, mul on väga kahju." Me kallistasime ja siis tuli klassi õpetaja. Tal oli käes küünal ja pilt. Ta tuli meie laua juurde. Pani küünla põlema ja pildi sinna kõrvale.
Siis läks ta klassi ette ja hakkas rääkima: "Meie seast on lahkunud meie kõigi sõber ja klassikaaslane Frank. Ta sai eile lõuna paiku haavata ja suri selle tagajärjel. Minu suur kaastunne lähedastele."
Ma ei suutnud seda rohkem kuulata ja ma jooksin klassist ära. Läksin vetsu. Istusin vastu seina ja võtsin kotist ziletitera.
Karjusin üle vetsu: "Ma tahan sinu juurde tagasi ja ma teen seda!!! Varsti kohtume!!!!!" Ja siis ma lõikkasin mõlemalt poolt. Verd tuli nagu vett kraanist. 15 minuti pärast tuli keegi vetsu. Põrand oli juu verd täis ja ta tuli vaatama. Ta kutsus õpetaja kes oma korda kutsus kiirabi. mind viidi haiglasse. Mul oli kiiremas korras verd vaja
. Koolis said sellest paljud teada ja tulid proove andma. Lõpuks leiti üks sobilik poiss. Ta nägi nii Franki moodi välja. Pärast vere saamist lasti mind koju.
Ema ootas mmind juba kodus. "Õpetaja helistas ja ütles mida sa tegid" Ütles ema kurva näoga. "Ma ei taha sellest rääkida" Laususin ja jooksin oma tuppa.
Seal oli... "MINA EI TEINUD SEDA!!!! JÄTA MIND RAHULE!!!!!"....
_____________________________________________________________________________
Esimene osa siis :)
Voted ja arvamused on ikka oodatud :)
