"Tere tulemast!" loen ma sildilt, kui astun lennujaama uksest välja. Niall seisab ukse ees. Ma hakkan Thead maha panema, et teda kallistada, aga ta takistab mind. Ta kallistab meid mõlemaid päris kõvasti.
"Ma igatsesin kohutavalt!" ütleb ta ja suudleb mind.
Ma hakkan edasi kõndima. Muidugi ei tea ma kus auto on, aga ikkagi kõnnin edasi.
"Daamid, auto jääb sinnapoole" ütleb ta ostuades teiselepooole.
Ma naeratan ja hakkan Nialli järel kõndima. Ta topib kohvri autosse ja istub autosse. Kui ka mina olen lõppukse ette jõudnud käivitab ta auto ja me hakkame sõitma. Koju jõudmine võtab vaid 10 minutit. Kodu näeb kena välja. Mul oli juba meelest läinud. Vahetasin Theal riided mugavamate vastu ja panen ta oma mängunurka. Märkan kuidas Niall mind vaatab. Kui ma talle märku annan ei pane ta seda tähelegi. See tundub veider. Ma lähen tema ette ja suudlen teda. Nüüd suudleb ta vastu.
"Mis on?" mõmisen ma läbi suudluse.
Niall lõpetab ja kõnnib hoopist kööki. Ma hakkan talle järele kõndima, aga siis tunnen ma kohuvat valu kõikjal. Ma kukkun lihtsalt hetkega maha pikali. Niall jooksib minu juurde ja küsib:
"Mis juhtus?"
Aga ma et suuda talle vastata. Kuulen veel kuidas Thea nutma hakkab.
"Mine hoolitse tema eest" sosistan ma vaikselt.
.
.
.
Ma avan silmad. Ma ei saa algul aru isegi kus ma olen, aga siis näen ma jälle neid valgeid, kuid mitte päris seinu. Need kuuluvad haiglale. Ma olen haiglas. Vaatan veel ringi. Voodi kõrval istub Niall. Tal on pisarad silmas ja kallistab mind. Ma naeratan. Mulle meenub see kohutav valu. Ma tahaks küsida Niallilt, aga ma ei tea kuidas ma seda teen. Ma pole teda nii näruna veel kunagi näinud. Arvataavasti on asjad päris pahasti. Kas see siin ongi lõpp? Tegelikult ma ei usu. See ei ole võimalik. Kui ma suren, siis kas juhtub minuga nii nagu raamatutes - lähen kehast ja hakkan kohe kummitama, või on midagi reaalsemat? Mina valiks selle reaalsema, aga ega ma ei tea kuidas see tegelikult on.....
Käib uks. Sealt astub sisse arst, ise pabereid uurides. Ka tema ei tundu just kõige paremas tujus olema.
"Tere, prl Sepp. Kuidas te end tunnete?" alustab arst.
"Kui te soovite ausat vastust siis nagu oleks rongi alla jäänud" vastan ma küsimusele.
"Okei, seda annab parandada, aga tegelikult tahtsin ma vereproovi tulemustest rääkida...."
"Noh?" segab Niall vahele, kes on kuidu vait olnud.
Arst vaatab teda korra ja hakkab rääkima: "Asi on hullem kui me arvata oskasime. Nimelt on vähk tunginud pea igale poole - ka siseorganitesse ja nahka."
"See tähendab et mul pole just kaua jäänud?" küsin ma arsilt
"Jah, kõigest mõned nädalad või kuu kui sedagi." Vastab arst ja hakkab palatist lahkuma.
"Oodake, aga ma pean minema koju surema?" Küasin ma nüüd arstilt.
"Nii oleks mugavam" ütleb arst ja üritab taas lahkuda.
"Ma ei taha kodus oma tütre ees surra... Ma tahan siin surra." Ütlen ma kõvemini, kuid siis mu jõud katkeb.
Arst lahkub palatist. Vaatan Nialli poole. Ta on täielikult murdunud. Tõstan ta pead, mis muidu on voodile astetatud.
"Anna andeks!" Ütlen ma talle silma vaadates.
"Mille eest?" Küsib ta imestunult.
"Kõige"ütlen ma ja sulen silmad.
Niall hakkab juba midagi ütlema, aga siis heliseb ta telefon. Ta ruttab teise palati serva ja hakkab rääkima. Ma ei taha küll pealt kuulata, aga ms kuulen siiski.
"Ei ma ei tule sellele..... Ta on ju haige..... Ma tahan temaga need viimased ajad koos olla..... Siis ma tulen lihtsalt ära..... Kui te ilma minuta hakkama ei saa siis ärge lihtsalt minge või ma ka ei tea..... Harry, sa oled vastik!"
Ta viskab telefoni maha ja tuleb minu juurde tagasi.
"Palun ära riku minu pärast oma karjääri ära. Mine. Ma suren nagunii." ütlen ma talle kuid ta rapputab pead.
"Ma ei ole Harry mingi ori. Kui nad tahavad kontserdi teha siis ilma minuta." ütleb ta vihaselt.
"Ma tean et Harry on vahel täiesti väljakannatamatu, aga see on juu ainult üks kontsert." hakkan ma talle rääkima.
"Aga...."
"Ei mingeid agasid. Mõtle kui pettunud on sinu fännid siis. Kuid ma ei saa sind tagant sundida."
"Sul on õigus." Ta muutub kohe rõõmsamaks. "Kell on palju. Ma lasen sul puhata ja kui ma homme tulen võtan Thea ka kaasa."
Ta suudles mind otsaesisele ja hakkas siis minema. Ma otsisin kusakilt kella. Seal seinal oli suur kell mis näitas 8 õhtul. Nad peavad seda paljuks? Imelik, mis sellel Niallil Harryga on? Okei, temaga on kõigil midagi. Peaks vist magama jääma või ma ei oska muud ka siin teha. Lasen end veidi alla ja tõmban teki endale ilusti peale. peagi magan nagu süütu lapsuke.
Kuulen läbi une häält: "Kuna emme juba ärkab?"
"Ma ei tea. Emme on täielik unimüts eks?"
See ajab minnd veidike naerma ja ma avan silmad. Seal istubki Niall, kellel on süles Thea.
"Su unimütsist emme ärkaski." Naeris Niall.
.
.
"Kuule, ma pean kahjuks ära mine, sest ise sa tahtsid et ma kontserdile läheksin, aga Thea jääb hetkel siia." Ütleb Niall Thead maha tõstes.
"Miks ta siia jääb või kuidas nii? Olen ma veidi segaduses.
"Aaa... tal ob homme operatsioon ja arst tuleb viib ta natukese aja pärast tema palatisse." ütleb ta mulle.
Naeratan ja läinud ta ongi. Thea istub toolil, kus enne istus Niall. Ta pajatab mulle kõigest mida ta eile tegi. Seda on isegi tore kuulata, ei mingit kurbust ega valu. Umbes kümne minuti pärast tuleb arst ja viib Thea ära.
Kuna kell ei ole veel päalju otsustan ma lugeda raamatut mis on mu kapile ilmunud. Ma üritan sellest raamatust aru saada, aga ma ei saa peaaegu midagi aru. Ma panen raamatu tagasi sinna kus see oli ja kustutan tule.
____________________________________________________
Hei! See selline kurvem osa,
aga ilmselt on järgmine või ülejärgmine viimane osa.
-Grete
