Hommik hakkas ilge peavaluga. Läksin kohe dušši alla. Toas oli hull pohmaka hais. Õnneks olid mul kotis puhas särk. Võtsin teise särgi seljast ära. Just siis tuli WC'sse Rob. Kuna ma olin rinnakate väel siis jäi ta mind vahtima. Ta hakkas lähemale tulema. Ma tõmbasin ruttu särgi selga ja läksin vannitoas ära.
Võtsin koti ja läksin uksest välja. Kuulsin veel trepil kuidas Rob ütlees järgi: "Ma ei mõelnud seda nii!"
Ma tõmbasin jope selga. Panin juuksed korralikult ning läksin bussile. Läksin kooli. Olin täna isegi kõik tunnid. Peale kooli käisin kodus. Võtsin mõned riided. Siis läksin Robi juurde. Seal oli selline jooming. Ime kah reede õhtu siiski juu. Aga Rob ei olnudki täis. Ta vist ootas mind. Ma võtsin jope seljast ära. Siis kutsus Rob mind külaliste tuppa, kus ma olin eelmine öö ööbinud. "Ma ei mõelnd seda nii hommikul" ütles rob kahetsevalt. "Ei olee hullu. Sa olid hommikul üpris täis kaa veel."vastasin andestavalt. Rob naeratas, kuid minaei suutnud seda teha. "Kuule, ma ajan kamba laiali ja siis lähme jalutame linnapeal natukene... Mul on vaja sinuga rääkida." ütles Rob "Okei, ma vahetan riided"
Rob läks toast ära. Ma vahetasin riided. Panin midagi mugavamat, aga ega väga mugavaid kaasas ei olnud. Lahkusin külalistetoas. Vaatasiin kuidas inimesed hakkasid ära minema. Tõmbasin ka saapad jalga ja jope selga. Jäin Robi ootama. Ta tuli esikusse 2 tassi käes. "Mis seal sees on?" küsisin kahtlustavalt. "See on tavaline tee" vastas rob. Läksime välja.
MIna: "Sa tahtsid rääkida."
Rob: "Jah ma tahtsin sinuga elust rääkida."
Mina: "Noo räägime siis"
Rob: "Kas tohib et räägime kõigepeal sinu elust?"
Mina: "See pole just mu lemmik teema, aga räägime siis. Aga teeme nii et sina küsid ja mina vastan."
Rob: "Okei. Miks su nägu nii katki on?"
Mina: "Vaata see isa värk. See joomine ja värkki. Ta peksab kui ta täis on."
Rob: "Miks sa kodus olla ei taha?"
Mina: "Sest ta on praegu kodus ja ta...."
Rob: "Noo räägi"
Mina: "Ta vägistas mind?"
Rob: "Mis asja? Ta on juu kurjategija"
Mina: "Ma Ei taha sellest rääkida."
Rob: "Mul on ainult üks küsimus veel. Miks sa enam ei naerata?"
Mina: "Peale Franki surma pole ma seda suutnud"
Rob: "TA ON SURNUD?"
Mina: "See eelmine pidi olema viimane küsimus"
Rob: "Vabanda mul on kahju."
Ma istusin lähedal oleva pingi peale. Katsin kätega näo ja hakkasin nutma. Rob tuli minu kõrvale. Ta võttis mul ümbert kinni. See küll meeldis mulle, aga ma tundsin et see ei ole õige ja jooksin ära. Kui ma kodu uksest sisse astusin tuli ema minu juurde. "Kus sa oled olnud?" küsis ta. "Huvitab see sind?" vastasin ja jooksin trepist üles. Mu telefon helises. Jah helistajaks oli Rob. Ma ei võtnud vastu. Otsustasin pesema minna. Kui ma psemast tagasi tulin oli mul sõnum:
"Ma olen mures. Palun helista mulle tagasi! - Rob"
Saatsin sõnumi vastu. "Ära muretse. Ma olen kodus. Tulen homme sinu juurdest läbi. - Doris"
Peale seda läksin magama.
Hommikul ärkasin. Mu padi oli jälle märg. Ma olin öösl läbi une nutnud. Läksin kööki. Isa istus jälle seal. Võtsin kapist võid ja tegin endale ühe võileiva ja läksin üles tagasi. Panin riidesse. Läksin välja. Ma tahtsin natukene mõelda enne kui ma robi juurde lähen. Ma käisin Hessis.
Peale hessi läksin Robi ukse taha, nagu olin lubanud. Neil toimus seal jälle jooming. Seekord oli ka Rob täis. Ma istusin ka nende juurde. Varsti olin ka mina jumala täis. Ikka üpris palju sai joodud. Siis on vahepealt must auk. Ma ärkasin Robi külaliste toas, Rob oli mu kõrval. See oli vastik. Ma tõusin püsti. Läksin kooki. Õnneks ei olnud seal enam kedagi. Ma tegin endale kohvi ja paar võileiba. Otsustasin et käin dušši all ka. Ma võisin kõike teha. Läksin vaikselt külaliste tuppa. Võtsin oma koti ja läksin vannituppa.
Kuivatasin veel juuksid ja siis läksin elutuppa. Varsti tuli keegi ukse taha. Ma läksin vaataama, sest Rob magas siiani. Seal oli üks tüdruk. See tegi mulle haiget. Ma võtsin oma koti ja jope. Ma tõmbasin saapad jalga ja jooksin korterist välja. Ma jooksin koju, kuna ma teatisn et kedagi ei ole kodus. Õnneks oli see tõesti nii. Ma läksin oma tuppa ja lukkustasin ukse.
Mõtted käisid mu peas nii kiiresti. Ma tõesti lähen varsti niimoodi hulluks. Kuulsin kuidas ema õhtul koju tuli.
"Rob ju meeldib mulle, aga ma ei ole võimeline teda praegu veel armastama. Aga kui ta väitis et ta mind armastab, siis miks tuli see tüdruk ta ukse taha?" Mõtlesin ja see ei olnud ainuke küsimus mu peas.
Ma
Natukese aja pärast tul imulle sõnum: "Me peame kokku saama ja rääkima.... Palun tule homme kell 13.30 Sinna parki.... -Rob"
Ma kõhklesin kuid siis saatsin vastu: "Ei.... ma ei tule kuskile. Proovi mind unustada kuna ma ei suuda praegu seda, aga võibolla asjad muutuvad. Palun ära helista mulle. Ma võtan ise ühendust, kui ma valmis olen...."
....
